Mida suudab avalik arvamus? Kõikjal maailmas toimub iga päev midagi põnevat või märkimisväärset. Kindla sündmusega kursis olevad inimesed võtavad toimunu kohta üldjuhul kas toetava või laitva hoiaku, kuid mingisugunegi seisukoht on kõigil. Suurem osa inimestest jätab oma vaatenurga avaldamata. Need, kes aga oma arvamust laiemale publikule tutvustavad, moodustavad avaliku arvamuse. Milline on aga avaliku arvamuse mõju? Avalik arvamus jaguneb üldjoontes kaheks: toetavaks ning laimavaks. Viimast vormi võib sageli kohata artiklitele järgnevates kommentaarides, eriti kui need artiklid räägivad kellegi või millegi ebaõnnestumisest
vms', nõelakuningas `rätsep', eluvesi või elutilgake `viin', prillipapa `prillikandja',pa rdonks `vabandust', issanda loomaaed `inimesed', kondiaur `lihasejõud', tigupost `harilik post vastandina elektronpostile'. 4. Iroonilistes sõnades peitub aga juba terav või mahendatud pilge, nt junkur `noormees, kavaler', tuhvlikangelane `naise valitsuse all olev abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on eesti keeles nii tüvisõnade hulgas, nt loru, luhva, pastel `liiga pehmeloomuline inimene', kui ka tuletisi ja liitsõnu. Tuletistes võivad pejoratiivset tähendust kanda nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis,
seal kui piinapingis ja kaotab igasuguse isu valskuse järele - aga vaikne, kasvatuslik side lapse ja vanema vahel muutub tugevamaks. Lisaks tummale laitusele on meie käsutuses ka suuline laitus. Lapse nägu särab, kui isa või ema kõnetab teda sõbralikul toonil, kui aga isa tõsine ja vali hääl käsib tal vaikida, lõpetab ta karjumise. Ja pole harvad juhud, kus väiksed lapsed võtavad kuulekalt pudeli, mille nad olid just eemale tõuganud, kui kästa neil juua teatud laitva tooniga. Nende väheste ja lühikeste katkendite eesmärk oli iseloomustada hoiakut, mis valitses tollases maailmapildis, aga ka tänapäeval. Nõrga lapse halvustamine ja tagakiusamine, samuti elavuse, loovuse ja tundelisuse allasurumine nii lapses kui ka omaenda Ises on tunginud meie elu nii 6 paljudesse valdkondadesse, et me ei märkagi seda enam. Peaaegu kõikjal on levinud kalduvus vabaneda lapselikkusest , see tähendab nõrgast, abitust, sõltuvast olendist endas nii ruttu kui
sõnumit: ,,Paistab, et sul on probleem, vajad sa minu abi?" (kuulamise oskused). On väga oluline, et vanem iga konkreetset olukorda analüüsiks, et kasutada seejärel kas aktiivset kuulamist (probleem on lapsel) või sekkumist (probleem on vanemal). Vanem võiks alati endalt küsida: ,,Kellel on probleem?", nii et lõpuks muutub see harjumuseks. Heakskiidu väljendamine Paljud vanemad ei mõista, et sageli saadavad nad lapsele laitva sõnumi juba pelgalt sellega, et sekkuvad ta ellu, suruvad ennast peale, küsivad kõikvõimalikke küsimusi või ühinevad tema tegevusega. Pole harvad juhud, kui täiskasvanud ei lase lapsel lihtsalt olla. Nad rikuvad lapse privaatse olemise oma toas või sekkuvad tema mõtetesse, võimaldamata talle eraldatust. Seega mitte millegi tegemine olukorras, kus laps on mõnest tegevusest haaratud, võib väljendada vanemlikku heakskiitu. Ka mitte millegi ütlemine võib väljendada heakskiitu
näiteks evangelistid või viimsepäevapühilased, et katoliiklased on paganad, kuna kummardavad pilte ja kujusid (Kristus on kujutatud viisil, mis jätab mulje tema individuaalsest jumaldamisest ning samas kritiseerivad kristlased ise ,,paganaid selle pärast, et nood kujusid kummardavad"). Noh...ja juute on ju alati saatanateks nimetatud. Kuigi jumal on kõigis neis religioonides põhimõtteliselt sama, vaatab igaüks teise tõlgendusi laitva pilguga. Ning kõige tipuks nad palvetavad üksteise eest. Nad põlgavad oma ristiusu vendi selle pärast, et nende usulahk kannab teist nime ning kuidagi peab ju vaenulikkust välja näitama. Kuidas saakski seda paremini teha, kui läbi ,,palve"! Selle asemel, et öelda ,,ma vihkan sind hingepõhjani!", oleks irooniliselt viisakas oma vaenlase eest palvetada. Vaenlase eest palvetamine pole ju midagi muud, kui lihtlabane viha.