Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused ,,Koerapulmas", ,,Torm", ,,Minu kodu", ,,Laul 23", ,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus", ,,Luuletaja hommik no.1", ,,Maal", ,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus", ,,Väsinud ränduri rahu" ja ,,Vedeledes diivanil", sest need luuletused kirjeldavad minu meelest kõige paremini seda, kuidas Andrus Kasemaa luuletusi kirjutab. Luuletuste teema on enamasti sama laisklemine, vedelemine, looduse imetlemine ja jälgimine (peamiselt taeva ja heinamaa), kuid on ka armastusluuletusi. Luulet see autor väga ilmestada ei armasta, seda näitab kujundite vähesus tema luuletustes. Siiski leidsin mõned metafoorid ja võrdlused, mis on minu arust mainimisväärt. Metafooridest meeldisid mulle näiteks ,,Sinu silmade mererahus" ning ,,lainetealuses tummas vaikuses" (,,Magada ma
Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas. ,,Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?" Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt. Onegin lahkus. Homeros- muinas-kreeka vanim luuletaja (,,Ilias") Theakritos- kreeka poeet Adam Smith- inglise majandusteadlane Publius Ovidius Naso- rooma luuletaja Bolivar- laiaääreline kübar Bregee- taskukell Pantaloonid- pikad meestepüksid Zilee- vest Wasisdas- õhuaken Spleen- raskemeelsus, elutüdimus Far niente- laisklemine Drüaad- metsanümf Farmasoon- vabamüürlane Et cetera- jne Belle endarmie- uinuv kaunitar
Mõttetu oli ju toita keha, mis lõppuks ära kõduneb. Akeetide hulgas oli ka populaarne paastumine, kuna nende meister tegi seda. Söödi ka üldjuhul õhtuti ja mitte nii palju, et kõht täis saaks. Toit oli taimne, liha askeedid ei söönud. Ka alkohooli joomine oli keelatud ning ka vett püüti juua võimalikult vähe ning ka selle joomine tehti ebameeldivaks. Askeetidel oli selge, et magamise ajal ei saa nad olla ühenduses spirtuaalse maailmaga. Magamine oli liigne laisklemine, seega magati nii vähe kui vaja ja seda ka ebamugavates tingimustes, kas siis püsti või istudes ning muudes ebameeldivates olukordades. Rõivastus oli askeetide jaoks oluline. Selles mõttes, et see pidid olema võimalikult vaene. Munk kandis oma rüüd nii kaua, kuni seda ei saanud enam isegi paigata. Oli palju munki kelle rüüd olid nii räbaldnund, et seda poleks selga pannud ka kõige vaesem mees maailas. Üldjuhul kanti tumetad rüüd, kuna see ei olnud silmapaistev
Kuid minu arvates saavutas vanapagan maa peal õndsuse ning seepärast peaks iga inimene seda suutma. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? Talurahva tõekspidamiste järgi oli võimalik õndsaks saada vaid tööd tehes, sest siis polnud aega mõelda ega teha patuseid asju. Õndsaks saamist takistasidki nurjatud tegevused, nagu näiteks kirikus mitte käimine, laisklemine või petmine. Üldpilti vaadates tundus mulle, et Jürka oleks võib-olla täieliku õndsuse isegi saavutanud, kui teda poleks ümbritsenud teised inimesed, kes patustasid (Kaval-Ants, Lisete, Mall ja naabrid, kes hiljem Põrgupõhjale kolisid), sest nende kuritööd mõjutasid Jürkat negatiivselt. Minu arvates saavutas Vanapagan Põrgupõhjal õndsuse, kuid mitte sellise õndsuse, mida ta ette oli kujutanud. Usun, et õnne märgatakse ainult siis, kui seda enam pole. Õndsus seisneb
koolist samuti leiab. Üliõpilastest on välja toodud erinevate iseloomuomaduste esindajaid, kusjuures 20ndaid nimetab ta 1 tundlikkuse ajajärguks, mil igas tudengis oli peidus riiuhimu. Teiste öeldust otsiti peaaegu et luubiga midagi, mis võiks olla solvamisele ligilähedal. Samas tahtis tudeng olla igati mees ning usuti, et meheks teeb eelkõige laisklemine ehk siinses kontekstis poppi tegemine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Kõiki tehti alguses vastumeelselt, kuid hiljem harjuti, kuna need tegevused justkui kuuluvad Tartu ja tudengielu juurde. Ka siin võib tõmmata paralleele tänapäevaga, mil nii mitmedki õpilased esimest korda vanematest eraldi elama hakkavad ning tunnevad, kui polekski reegleid, või kui on, siis tasub neid iga hinna eest rikkuda. Sarnaselt 1820ndate tudengitele, on ka tänapäeval kehtiv
Teistsugune on ohtlik; kardetakse mitmemõttelisust ja riske; reeglid on olulised; aeg on raha; on ainult üks tõde ja see on meie oma; väärtustatakse spetsialiste ja spetsialiseerumist. Äärmuslikult tolerantne ebakindluse suhtes tuumväärtuseks on uurimine. Eriline on innustav; mitmemõttelised olukorrad ja riskid ei tekita ebamugavust; reegleid olgu vaid nii palju kui hädavajalik; viha ja muud tugevad emotsioonid tuleks hoida endale; laisklemine on mõnus; uusi ideid talutakse hästi; uusi käitumisviise talutakse hästi; väärtustatakse kerget kohanemist ja tervet mõistust. Ametlik etikett on mõeldud lollidele. Tugevalt ebakindlust vältiva kultuuriga on Venemaa ja Balkanimaad, samuti Jaapan, Korea, Mehhiko, Belgia ja Prantsusmaa. Väga ebamugavalt tunnevad end ebakindluse suhtes germaani maad. Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina kalduvad ebakindlust paremini taluma. Singapur, Jamaica ja Taani on ebakindluse suhtes
varjus tulevad preestrid (jumalasõna) -> siis ehitajad (kodukindlus) -> ja siis sõjamehed (sõda). Balthasar Russowi kroonika: 16. sajand. Kirjeldab rahva argielu ja sündmusi. Kroonikast nähtuvad suhted teiste maadega, seal on mainitud Saksamaad (kust toodi naisi), Itaaliat jne. Stiili poolest on ta palju liialdanud, emotsionaalsed ülepaisutused, metafoorid, iroonia. Russowi jaoks on patud liiderdamine, hooramine, priiskamine, kõlvatus, liigsöömine, liigjoomine, laisklemine ja logelemine. Samuti tuleb välja katoliku kiriku/usu vastasus. Kaks ajatasandit: olevik ja minevik. Russow ise pidas end tallinlaseks. Tema tekstide huvipunkt oli alamkiht e talupoeg. Aadlikke lausa kritiseeris (tavatu, nagu juba mainisin). Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele Piiblil on eesti vanemale kirjandusele väga suur mõju. Kõige esimesena hakati just usklikke tekste eesti keelde tõlkima
Kui talupojad abielluvad, on mõisnikul õigus veeta naisega esimene öö. Pole teada, kui palju seda tehti. Andrei Hvostov kirjutas sellest novellivisandi. Seda võimendatakse rahvuslik-poliitilisel tasandil. Orjus lõikub mitme teemaga: psühholoogilises plaanis seotud tugeva vihaga, alaväärsusest võrsunud metsiku reaktsiooniga. Orjus toob alati kaasa vastupanu. Alati pole aga mõtet kohe sõtta minna, seega kas vastupanu saab teisiti organiseerida? Selleks on laisklemine, varastamine. Neid aga eriti palju polnud kirjanduses. „Külmale maale” kirjeldab varastamist, aga puuduse tõttu, siiski kaasneb karistus. Loomulikult pärineb 19.saj arusaam orjus = töö. See on majandussüsteemi alus. „Mahtra sõjas” toob Vilde välja maksuvaldkonnad, mida talupojad pidid tasuma. 20. Rahvus kui „kujutletud kogukond” ja „leiutatud traditsioon” (invented tradition) Üks kesksemaid teemasid 19.saj rahvuste tekkimise ajastul. Inimeste kooslus, identiteet
annaabi.ee 
