"päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud,
kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine. Siiski tegeldi edasi ka küttimise, koriluse ja kalandusega. Hauad paiknevad asutusest eemal, maasse kaevatud laipmatused. Laip on hauas külili konksus põlvedega. Naised maeti paremale küljele, mehed vasakule. Selgeid jälgi kiviaja elamutest ei ole. Läti ja Leedu aladelt on jäänuseid rohkem. Lõuna aladel olid tugipostid ja nende peale pandud latid. Etnogenees Ehk päritolu ja selle kujunemine. Tehakse kindlaks järgmiste teaduste abil: keeleteadus, antropoloogia (leitud luustike põhjal välimuse rekonstrueerimine), geneetika, arheloogia.
olemasolu. Varandus ehk pronksist esemed ja loomakari. Majandustegevust hakati kontrollima. ... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt Saha-Loolt (1992). Põllud olid 20x20 meetrised põllulapid, neid piiras põllupeenar (3-4 meetrit lai), paekivist aed ehk põllupeenar. Esines mitmeid paekivi hunnikuid. Tegu oli künnipõllundusega ja kasvatati otra ja nisu. ...kivikirstkalmed ehk matusepaigad. Maapealsed matused. Laipmatused. Kivist 3-8 meetrine ring, mille sisse oli pandud kirst. Kõik oli maa peale laotatud. Kivist kristu sisse oli pandud üks laip. Kirst oli suletud uuesti kividega. Lisaks sellele, et keskel oli laip, on matmiseks kasutatud ka kirstu ja kivist ringi kujulist ala. Ringi keskele arvati, et maeti pere tähtsaim liige. Kirstu ja ringi vahele oli maetud pere liimed. Nii maeti ühiskonnas väljapaistvamaid tegelasi. ... lohukivid
Lisaks oli tarvis ka sütt, mille põletamine toimus miiliaukudes. Maasse kaevati kraav, kuhu laoti puud ja kraav kaeti mätastega. Jäeti ainult üks õhukanal ja puud süüdati põlema. Majanduslik areng kiirenes, tööriistad tulid rauast. Rauaaeg tõi kaasa ka muutuse kalmetes. Kasutusele tulid tarandkalmed. Maapealne matusepaik. Üksteise kõrvale oli maetud kividest tarandid, mille pikkus 2 m, laius 1 m. Esialgu maeti tarandkalmetesse laipasid. Laipmatused asendusid tuhkmatusetega. Ühte tarandisse puistati mitme inimese tuhka. · Keskmine rauaaeg 450-800. Õp lk 24-27 Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi.
Savinõude kuju ei muutu, kuid nime on saanud see selle järgi, kuidas savinõusid kaunistati(kammilaadsed kriipsud, sõrmedega vajutatud kohud). Savi koostis muutub ühtlasemaks. Elukohad siseveekogud, rannik. Tegevusalad korilus, kalapüük, küttimine + marginaalne põllumajandus. Kõige varasemad jäljed, et Eestis on tegeletud põllumajandusega, tulenevad kammkeraamika kultuurist. Soodest on leitud õietolmuterasid(kaer, nisu, oder kasvatuse eesmärgil). Maeti maahaudadesse, laipmatused, aga hauad paiknesid asulaterritooriumil. Maeti selili, laibale valmistati kasetohust ase. Hauapanusteks ripatsid(valmistamiseks kasutati merevaiku, kujutasid loomasid). Alates 3000 eKr saab rääkida nöörkeraamika kultuurist. Savinõud muutusid lamedapõhjalisteks, mis olid kaunistatud omalaadsete nöörivajutustega. Lisaks sellele tulid kasutusele k hästilihvitud kirved, mida nimetati vene kirvesteks. Uueks elatusalaks on karjakasvatus
Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis. 1-2 saj pKr. Põletusmatused, uus kalmistutüüp- tarandkalmed (kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit). Nt. Kunda tarandkalme, Jaagupi tarandkalme.
annaabi.ee 
