elektron peaks tekitama elektromagnetlaineid 2)kiirgav elektron peaks kiirgama energiat ja kukkuma vastu tuuma. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist =h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline. Seda fn´i nim LAINEFUNKTSIOONIKS. Rutherfordi aatomi täiustamisega tegeles Taani füüsik NILS BOHR (postulaadid 1) elektron võib tiirelda ümber aatomi tuuma ainult kindlatel lubatud orbiitidel, kusjuures lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirga eml. 2) elektron kiirgab/neelab eml kvandi e footoni siis kui ta liigub ühelt lubatud orbiidilt teisele. En1-En2=hf Bohril õnnestus oma teooria abil tuletada valem, mis kirjeldab vesiniku aatomi spektrit. Teooria jääb keerulisemate aatomite spektrite kirjeldamisel jänni
vesinikspektris nelja joont. Need on punane, roheline ja kaks sinist. 10. Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad - Et elektronid liiguvad kindlatel orbitaalkihtidel 11. Milles elektronide laineomadused avalduvad? - Need avalduvad difraktsiooni ja interferentsi teel. Elektronide laineomadused avalduvad difraktsioonipildis. 12. Mida nimetatakse leiulaineks? - Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . - 13. Kuidas arvutada leiulaine ehk Louise de Broglie lainepikkust? - Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h = mv 14. Millal ilmnevad osakestel lainelised,millal korpuskulaarsed omadused? - Lainelised omadused ilmnevad osakeste liikumisel, korpuskulaarsed nende vastastikmõjus, nt põrgetel. 15
B elektronide difraktsioonipilt. Elektronidel on lainelised omadused! Elektroni laine olemus. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures? Lainefüüsika seadustele allub elektroni asumistõenäosus antud punktis. Seda teoreetilist konstruktsiooni nimetatakse ka tõenäosuslaineks. Need lained ei levi mingis konkreetses materiaalses keskkonnas. Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . Lainefunktsioon määrab osakese leiutõenäosuse antud kohal ja ajahetkel. Edaspidises tekstis nimetatakse osakese leiutõenäosust lihtsamalt leiulaineks. Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h = mv Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis.
Elektroni laine olemus. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures? Katsest, mille kirjeldus paikneb õpikus leheküljel 19, järeldub, et lainefüüsika seadustele allub elektroni asumistõenäosus antud punktis. Seda teoreetilist konstruktsiooni nimetatakse ka tõenäosuslaineks. Need lained ei levi mingis konkreetses materiaalses keskkonnas. Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . Lainefunktsioon määrab osakese leiutõenäosuse antud kohal ja ajahetkel. Edaspidises tekstis nimetatakse osakese leiutõenäosust lihtsamalt leiulaineks. Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h 28.11 = mv Mis lainetab elektronilaines? Lainetus on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis.
1. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures? 2. Katsest, mille kirjeldus paikneb õpikus leheküljel 18 - 19, järeldub, et lainefüüsika seadustele allub elektroni asumistõenäosus antud punktis. 3. Seda teoreetilist konstruktsiooni nimetatakse ka tõenäosuslaineks. Need lained ei levi mingis konkreetses materiaalses keskkonnas. 4. Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . 22.11.12 23 Elektroni laine olemus 1. 1. Lainefunktsioon määrab osakese leiutõenäosuse antud kohal ja ajahetkel 2. Edaspidises tekstis nimetatakse osakese leiutõenäosust lihtsamalt leiulaineks 3. Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul (lk21) h =
· mida suurem on antud punktis 2 väärtus, seda suurem on tõenäosus, et elektron on end antud punktis ilmutanud · ruumiosa, kus 2 > 0, nim. elektronpilveks · ruumiosa, kus 2 > 0,9, nim. orbitaaliks 1 Juha Ehrlich, October 19th, 2002 a.D. 2 "Kui suudate, kujutage ette...mina ei suuda!", Juha Ehrlich, 19. X. 2002 a. D. 3 võrrand on pikk, siinkohast äratoomist ei vääri - ning ei ole päheõppimiseks 4 lainefunktsiooniks nim. tasapinnalise laine amplituudi A kolmemõõtmelist analoogi. U. Palm, V. Past. Füüsikaline keemia. Tallinn ,"Valgus" 1974 ; lk. 16 CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 2 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 2. Kvantarvud ja kvantorbitaalid. Spinn.
vastavusse seada mõnesuguse (üldiselt ka välistingimustest sõltuva) maatriksi. Kui sobivalt interpreteerime maatriksite elemente ja karakteristlikke arve, võime niisuguste maatriksite hulgaga täielikult kirjeldada objekti olekuid. Kui meid ei huvita niivõrd üksiku füüsikalise suuruse omadused kui just objekti olekud tervikuna, on maatriksite hulga asemel otstarbekam igale olekule vastavusse seada mõnesugune funktsioon, mis kannab olekufunktsiooni nimetust (nimetatakse ka lainefunktsiooniks, kuna sellist funktsiooni kasutas esmakordselt Schrödinger mikroosakeste jaoks kohandatud lainevõrrandis). Kui nõuame, et olekufunktsioon kätkeks maksimaalset informatsiooni vastava oleku kohta, peame eeskätt nõudma, et saaksime selle funktsiooni abil arvutada füüsikaliste suuruste tõenäosusi. Kui tahaksime funktsiooni enda väärtust interpreteerida vahetult tõenäosustena, saaksime olekufunktsioonide jaoks liiga kitsa klassi, s o funktsioonide
asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese piirjuht), siis ei saa määrata lainepikkust ega impulssi (objekti edaspidine saatus on prognoosimatu). Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E = h/t võrra rikutud. Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk
asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese piirjuht), siis ei saa määrata lainepikkust ega impulssi (objekti edaspidine saatus on prognoosimatu). Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E ~ /t võrra rikutud. Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk
piirjuht), siis ei saa määrata lainepikkust ega impulssi (objekti edaspidine saatus on prognoosimatu). Määramatuse seos energia ja aja vahel väljendab energiatasemete lõplikku laiust. Kiirguva kvandi energia on täpselt määratud (E = 0) vaid siis, kui kiirgumine kestab kuitahes kaua (t = ). Energia jäävuse seadus võib aja t jooksul olla E ~ /t võrra rikutud. 22 Lainefunktsiooniks nimetatakse mikroosakese leiulainet kirjeldavat funktsiooni. Piki x-telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) või komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schrödingeri võrrandi lahendiks. Schrödingeri võrrand kirjeldab kvantmehaanikas mikroosakese liikumist (nagu seda klassikalises mehaa- nikas teevad Newtoni seadused). Schrödingeri võrrand on energia jäävuse seadus: E = Ek + Ep ehk
annaabi.ee 
