Kasvukuju ja kõrgus Jrk Nimetus aprill mai juuni juuli (m) ↑ 1,5 - 2 m, püstine 1. Värd-forsüütia põõsas ↑ kuni 1,5 m, hõre 2. Harilik näsiniin põõsas ↑ 10 - 15 m, tiheda laimunaja võraga suur 3. Harilik vaher puu ↑ 15 - 25 m, kõrge 4. Saarvaher puu 5. Harilik kirss ↑ 3 - 6 m, madal puu Tuhkurenelas ↑`1,5 m, kaarjate 6. ´Grefsheim okstega põõsas ↑ 0,5 - 1 m, püstise 7. Läiklehine mahoonia kasvuga laiuv põõsas ↑ kuni 15 m,
käbid on hellekollakaspruunid ning seemnesoomuste väline külg on must. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana) Krimmu must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana) on musta männi (Pinus nigra) alamliik, mis on levinud Balkani ida- ja lõunaosas, Kreetal, Küprosel, Väike-Aasias, Krimmis, Lääne-Kaukaasias ning harva ka kultuurtaimena Briti saartel. Krimmi musta männi võra on tihe laimunaja kujuga ning lamedaladvaline. Puu tüvi hargneb 2-10 meetri kõrgusel mitmeks peenemaks tüvaks ning tüve kõrgus võib ulatuda kuni 40 meetrini. Krimmi musta männi jämedad oksad on tõusvad või horisontaalsed. Puu koor sarnaneb korsika musta männi koorega. Hallikad- tumerohelised jäigad okkad kinnituvad võrsele tihedalt. Krimmi musta männi käbid on helepruunid ning läigivad. 7
küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline, peal küljel mõned üksikud karvad, alt paljad · Mage sõstar · Ribes alpinum 3 või 5 hõlma, madala sisselõikega, laimunaja kujuga, ümardunud alusega. Keskmine hõlm teistest pikem, serv kahelisaagjas. Alt küljelt roodude juurest karvane · Harilik põisenelas · Physocarpus opulifolius Munajas, piklikmunajas Ümara alusega kahelisaagjas serv Paljas · Taraenelas · Spiraea chamaedryfolia Elliptiline või munajas, teravneva tipuga, kiilja alusega. Alt heleroheline, madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots
Väga levinud ka haljastuses. Väga levinud on hobukastani-keerukoi kahjustused puudel. Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani- keerukoi Harilik pöök Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa SUURUS 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. VÕRA Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased. Pungad kuni1,5 cm pikad, värtnakujulised, teravatipulised, võrsest eemalehoiduvad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, 5-10 cm pikad, ovaalsed, terve või lainelise servaga, leheservas valged ripsmekarvad
varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.) Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka, Makedoonia ja Tsernogooria kuni Albaania idaosani läänes, kasvades mäestike kõrgemas osas puhtpuistutena või koos mägimänniga, madalamatel aladel koos euroopa nulu, hariliku kuuse ja hariliku männiga. Võrsed: paljad, oliivrohelised, küllaltki jämedad.
eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.)Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka, Makedoonia ja Tsernogooria kuni Albaania idaosani läänes, kasvades mäestike kõrgemas osas puhtpuistutena või koos mägimänniga, madalamatel aladel koos euroopa nulu, hariliku kuuse ja hariliku männiga. Tähtsamad määramistunnused:
annaabi.ee 
