Näiteks, kui ma magan kogemata ühe tunni hommikul sisse ja õpetaja küsib, miks ma tunnis polnud, siis on alati minu arvates targem midagi välja mõelda, et mitte pahandustesse sattuda. Siis on õpetaja rahul, et meelega ei puudunud ja endal ka hea olla, et pahandada ei saanud. Hädavaled on ka siis õigustatud, kui tahan enda sõpra kaitsta pahandustesse sattumise eest, sest enda sõpradele tahetakse alati parimat. Valetatakse pahatahtlikult, mida nimetatakse laimuks. Laim on meie riigi põhiseaduses tegelikult keelatud, nagu ütleb ka § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Hoolimata sellest seadusest, teevad seda siiski paljud, millest tekivadki suured probleemid ja tülid. Sellist valetamisviisi ma tegelikult ei poolda üldse. Mina arvan, et osa inimestest ilusatavad tõde, sest neile ei meeldi teisele haiget teha, kuid leidub ka neid, kes ütlevad alati välja, mida nad arvavad, ning neid ei huvitagi teiste inimeste tunded
1934. aasta ja vapsid kurjategijad või ohvrid? 1920.-30 aastatel Eestis tegutsenud Vabadussõjalaste Keskliidu EVL mõju tolleaegsele riigile ja selle edasisele saatusele ei saadud siis ega saa ka tagantjärgi üheselt tõlgendada. Kui aga üritada vastata küsimusele, kas rahvasuus vapsideks ristitud liiduliikmed olid kurjategijad või ohvrid, tuleb esmalt lähtuda sellest, kelle suhtes nende tegevust vaadelda ning kuivõrd pidasid nad kinni oma põhimõtetest. EVL põhikiri sõnastas vapside eesmärgid järgnevalt: "Organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitl...
Härra Bovary vastuvõtule tuleb Härra Rodophe Boulanger, kes omab lähedal La Huchette mõisa. Ta ostis mõisa hiljuti ja olevat vägagi rikas. Tema sulasel oli tervisega probleeme ja see tahtis endal aadrit lasta.. Hiljem, põllutöönäitusel Rodolphe ja Emma armuvad.. Nendest saavad armukesed, nad kohtuvad metsas, aias, nad käivad koos ratsutamas. Puupea Bovary ei saa aru miks Rodolphe on koos Emma kogu aeg , linna kuulujutte peab ta laimuks . Dr.Bovary teeb apteekri ja Emma survel kompjalgsele Hippolyteile operatsiooni. Selle tagajärjel tekib jalga gangreen ja jalg hoopis amputeeritakse, Emma tõdeb jälle ,et ta mees on tühine. Ta meenutas oma luksusenälga, oma hingelist kehvust, abielu ja majapidamise vääritust, oma unistusi. Ta oli püüdnud meest armastada aga ei suutnud... Emma armuafäär Rodolpheiga läks hoogsalt edasi, ta laristas olematut raha, võttis
jaoks loodud, ta väärib kedagi paremat kui mina. Prokurör : Ja kas see ajendas teid niipalju, et kirjutada Maria kohta midagi sellist, mida sõbranna kohta tavaliselt ei kirjutaks? Liisa : Sugugi mitte. Ma olin tema peale vihane, kuid ma ei hakkaks selle pärast teist inimest laimama ja maha tegema ja tema mainet sellega rikkuma. Prokurör : Kuid kuidas te kirjeldate neid teosed, mis teie blogisse just peale teie tüli tekkisid ja mida Maria tema laimuks nimetab? Liisa : Need olid nagu iga teine väljamõeldud ilukirjanduslik teos. Prokurör : Aga teid ajendas neid luuletusi siiski kirjutama needsamad sündmused, mis olid teiega viimase paari päeva jooksul toimunud? Liisa : Muidugi mõjutasid need mind. Sellised sündmused ei saagi ükskõikseks jätta. Prokurör : Seega oli sinna hulka ka kindlasti Maria segatud. Liisa : ... (Vaikib ja lööb silmad maha) Prokurör : Rohkem küsimusi pole.
CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN
hullas Trianonis, seltsis vaid kõige nooremad ja lõbusamad ning hoidis riigiasjadest nii kaugele, kui suutis. Ma leian, et Marie-Antoinette oli suurepärane elunautija, lõbutseja ja selles pole ju midagi halba, kui nautleja just kuninganna pole ja seda ta paraku oli. Teades, et ta on pidevalt avaliku arvamuse karmi luubi all, käitus ta siiski nii, nagu ise parimaks pidas, mõtlemata seejuures oma reputatsioonile. Ta nautis rahva armastust, kuid teda ei kõigutanud armastuse muutumine laimuks, isegi vihaks. Ma austan tema kõikumatut isiksust, kuid saatus ei võimaldanud tal elada niivõrd mõtlematult. Ta oli siiski, tahtis ta seda või mitte, suure Prantsusmaa valitseja abikaasa ning et ta tulnud Austriast, suhtuti temasse nii mõnigi kord kriitilisemalt, kui olukord nõudis. Kasvõi oma enda heaolu pärast oleks ta võinud kordki näidata end kuningannana, kes hoolib oma rahvast, kuid selleks puudus Marie-Antoinette'il huvi.
annaabi.ee 
