72cm. · Vintpüss peab vastu ligikaudu 5000 lasku. Vindisamm, see on nii pikk samm, kui kuul teeb rauas ühe täispöörde ümber oma telje. · Kuul kaliiber X kesta pikkus · Täismantel kuul ei lähe kehas laiali, tina ei paista. · Poolmantel kuul läheb kehas laiali (tapab selle, kellele pihta läheb). METSKITS · Tagumikul laik (kuidas talvel ära tunda?): emasloomal laiguga ka teist värvi tutt, isasloomal laigul tutt puudub. · Hädaohu korral ajavad kitsed tagumikul olevad laigukarvad turri, et ka teised märkaksid. Suurimad ligi 2x. · Septembris karvavahetus: kasukas muutub hallikaks, selle ajal (võib-olla natuke hiljem) hakkavad ka sarved langema (ennem vanemate loomadel, siis noorematel). · Sokk on kuri loom! Võitleb kõigiga, keda ta ei karda. Näiteks ka põõsastega. · Mais, juunis sünnib tall. Kitsel peavad sidet piiksudes. Juuni keskel kaovad tallidelt täpid.
kõvera kuju üpris konstantne. Selle järgi on võimalik kooslustüüpe ka ära tunda. TEINE VARIANT: Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad div. Kas homogeenses koosluses( alfa div.), liigi vahelduvust ( beeta div) või siis div. Heterogeensel maastikul (gamma div). Homogeenne on keskkond. Alfa on div. Mingis laigus, gamma on div erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda. Beeta div. Avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna vaheldumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Dominantsust võib nim
· Suuruse vähenemine servaalade pidev äralõikamine · Laikude kadumine täielik kadumine 90. Suure laigu eelised Suur loodusuliku taimkattega laik on ainus, kus võib esineda looduslikke veestikuelupaiku, sest suur laik mahutab eri veestikuelemente terviklikumalt kui väike laik. Vaid suurtel laikudel suudavad sisealade liikide populatsioonid püsida ja leidub piisavalt toitu ja varju suurematele taimetoidulistele. Suurel laigul on elupaigatingimuste muudatused looduslikumad ja vähem antropogeensed. Väikese laigu eelised Väikeste laikude kogum moodustab taga-plaanimaastikus nn astmekive, mis on sobilikud mõningate sisealade liikide liikumiseks. Väikesed laigud võivad pakkuda elu-paigatingimusi liikidele, kes ei leia sobivaid tingimusi suurtel laikudel suure konkurentsi ja vaenlaste arvu tõttu. Täiendavad elupaikade mitmekesisust lisaks suurtele laikudele. 91
putukarüüste alad; 4) Keskkonna tingimuste pikaajaline muutumine uute märgalade tekkimine, avamaastike metsastumine, veekogude eutrofeerumine. Suure laigu eelised: Suur loodusuliku taimkattega laik on ainus, kus võib esineda looduslikke veestikuelupaiku, sest suur laik mahutab eri veestikuelemente terviklikumalt kui väike laik. Vaid suurtel laikudel suudavad sisealade liikide populatsioonid püsida ja leidub piisavalt toitu ja varju suurematele taimetoidulistele. Suurel laigul on elupaigatingimuste muudatused looduslikumad ja vähem antropogeensed. Väikese laigu eelised: Väikeste laikude kogum moodustab taga-plaanimaastikus nn astmekive, mis on sobilikud mõningate sisealade liikide liikumiseks. Väikesed laigud võivad pakkuda elu-paigatingimusi liikidele, kes ei leia sobivaid tingimusi suurtel laikudel suure konkurentsi ja vaenlaste arvu tõttu. Täiendavad elupaikade mitmekesisust lisaks suurtele laikudele. 58
· Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus. Igal laigul on unikaalne kujunemislugu ja selle tõttu erineb ka nende elustik. Eestis kaitstakse metsi: · Kaitsealadel; · NATURA 2000 hoiualadel (metsa elupaigatüübid); · Metsa võtmebiotoopidena ehk vääriselupaikadena (majandatava metsa bioloogilise mitmekesisuse kaitse vahend); · Olemas on ka haruldaste metsakoosluste loend. Poliitiline kokkulepe metsanduse arengukavas: 10% metsadest on range kaitse all ning tagatud on tüpoloogiline esinduslikkus (soovitavalt ka sidusus ehk võrgustik)
annaabi.ee 
