Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laienevaks" - 5 õppematerjali

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED
43
doc

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

78. LAHKLEHINE KROON Kroonlehed pole kokku kasvanud 79. sinilill LIITLEHINE TUPP tekib, kui tupplehed küljetsi omavahel kokku kasvavad LAHKLEHISE TUPE korral pole tupplehed omavahel kokku kasvanud Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades 80. kevadmaran ÕIE NEEL koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. Serviseks 81. MÜHKSOOMUSED õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud 82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
73 allalaadimist
Finantsmajandus
7
docx

Finantsmajandus

jäägist, tasumata ja laekumata arvetest, tuludest ja kuludest ning saada andmeid tuludeklaratsiooni vorm E (ettevõtlusest saadud tulu) koostamiseks. Äriseadustik sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest (Äriseadustik § 77). Raamatupidamise seaduse kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamiskohustuslane (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS, § 2), kellele laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt (RPS 43 lg 1). FIE on ka maksukohustuslane, kellele laienevad maksuseadustes sätestatud kohustused. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras (Maksukorralduse seadus, edaspidi MKS, § 57 lg 1). Kuid maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat

Majandus → Finantsraamatupidamine
57 allalaadimist
Uus meremaa
72
docx

Uus meremaa

Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akti seadusena väljaandmiseks peab lähtuma Uus-Meremaa Parlamendi poolt ja mitte teisiti. 2)Igasugune Ühendatud Kuningriikide Parlamendi Akt, mis on vastu võetud peale Westminsteri 1931.a statuudi jõustumist ja kuni käesoleva akti jõustumiseni, kui eeldatakse, et teda hakatakse rakendama ka Uus-Meremaa suhtes või et see laieneb Uus-Meremaale selle seadusandluse osana, loetakse selle suhtes rakendatavaks ja sellele laienevaks kooskõlas selle sisuga, sõltumata sellest, et antud aktis ei sisaldu otseselt väljendatud avaldust sellest, et Uus- Meremaa pöördus palvega ja väljendas nõusolekut selle väljaandmiseks. Lisa Westminsteri 1931.a. statuut Mõnede otsuste, mis tehtud Impeeriumi 1926, 1930 ja 11 detsembri 1931.a. Konverentsidel, elluviimise akt. Silmas pidades, et Tema Kõrguse Valitsuse delegaadid Ühendatud

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
39
docx

RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS

vaheliselt tunnustatud üheseid kriteeriume juriidiliste isikute personaalõiguse määratlemiseks. Juriidiliste isikute personaalõigust on võimalik reguleerida mitmeti: asutamise koha õigusega, st juriidilisele isikule kohaldub tema põhikirja või asutamislepingu registreerimise ehk asutamisriigi õigus (nt Inglismaa, USA, Holland, Eesti); juhatuse või muu seda asendava organi alalise asukoha õigusega (fakti tuvastamine), st juriidilisele isikule laienevaks õiguseks on tema juhatuse asukohariigi õigus (nt Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Eestis nii vana TsÜS alusel kui majanduskäibe kaitseks REÕS alusel); majandusliku tegevuse peamise koha ehk tegevuskoha õigusega ­ kuigi H.Pisukese andmetel on antud seisukoht eraldiseisvalt harva kasutatav, võib see eksisteerida täiendavalt ühele eelnevast kahest regulatsioonist (nt REÕS § 14 lg 2, kuid ka ÄS § 88 lg 1);

Õigus → Rahvusvaheline eraõigus
95 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Kodarikpüsik ­ taimel on kogu elu vältel juurmine lehekodarik (rosett), millest tõuseb õisikandev vars väiksemate varrelehtedega (nagu nt. paiselehel) või hoopis lehtedeta (nurmenuku taimel). Koguvili ­ mitme liitumata emakaga õiest tekkinud vili. Kores ­ mulla jämedad osad. 71 Kroonineel ­ koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. serviseks. Krooniputk ­ kroonlehtede alumine kokkukasvanud osa. Kroonleht ­ õiekatte seesmise ringi leht (värvuselt mitmesugune). Kupar ­ kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe- või mitmepesaline kuivvili, mis avaneb hammaste või kaanekese moodustumise teel või pakatades. (joonis III, 11). Kupjas ­ kupu kujuline õis nt. mustikal. Kõdu ­ orgaaniliste, peamiselt taimede jäänuste biokeemilise ja mikrobioloogilise muundumise saadus nt

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun