pingetest tingitud piirkondlikud konfliktid endises Jugoslaavias ja mõnes endise Nõukogude Liidu osas. Need konfliktid ähvardasid laieneda ja NATO võttis endale uue eesmärgi: säilitada Euroopas rahu ja stabiilsus. Seetõttu viidi organisatsioonis läbi teatav struktuuriline ümberkujundus ning määratleti uued eesmärgid: Kriisiohjamine; Rahuvalve- ja rahutagamisoperatsioonid; Fundamentaalsete kaitsekohustuste täitmine. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on seni toimunud kaks laienemisringi, 1999. aastal võeti NATO liikmeiks endise Nõukogude Liidu mõjusfääris olnud riigid Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari ning seni viimases, 2004. aasta laienemisringis Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Üks alliansi kestvuse aluseid on konsensuslik otsustamine, mis tähendab, et kõik otsused peavad olema ühehäälsed. Seetõttu läheb sageli enne olulisi otsuseid tarvis ulatuslikke konsultatsioone ja arutelusid
Allianss tagab oma liikmesriikide julgeoleku kollektiivkaitse kaudu. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. NATO asutamine 1949. aastal allkirjastasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Suurbritannia Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingu, asutades sellega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Laienemine Kuus laienemisringi on alliansi kasvatanud 28-liikmeliseks. 1952. aastal liitusid Kreeka ja Türgi. 1955 sai Saksamaa Liitvabariigist NATO 15. liige – sündmus, millele vastukaaluks loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1982 liitus Hispaania. 1999. aastal liitusid kolm esimest Kesk- ja Ida- Euroopa riiki: Tšehhi, Ungari ja Poola. 2004 lisandus veel seitse riiki: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Seni viimastena liitusid alliansiga 2009. aastal Albaania ja Horvaatia.
Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid * Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa, Taani, Ühendkuningriigid * Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986) * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA)
Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid * Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa, Taani, Ühendkuningriigid * Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986) * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi 2 * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA)
Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid * Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa, Taani, Ühendkuningriigid * Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986) * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA)
Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid * Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa, Taani, Ühendkuningriigid * Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986) * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 2 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend SEA)
· Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. · Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse. 12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid · Alg: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa · I laienemisvoor 1973: UK, Iiri, Taani · II laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986) · III laienemisvoor 1995: Austria, Soome, Rootsi · IV laienemisvoor 2004: Ida laienemine (Est, Läti, Led, Pol, Slovak, Slove, Tse, Ung, Küp, Malta) · V laienemisvoor 2007: Bulgaaria, Rumeenia · VI laienemisvoor 2013: Horvaatia 13
Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee * Ülemamet (High Authority) propageerijatesse. * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) 12. EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse * Euroopa Assamblee (Common Assembly) laienemisringi kuulunud riigid * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa, Taani, 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid Ühendkuningriigid 1) Prantsusmaa * Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal 2) Saksamaa (1986)
annaabi.ee 
