See on välja töödatud Inteli poolt. PCI-d tutvustati avalikkusele esimest korda 1992.aastal ning seda saatis suur edu. PCI siini kasutatakse peaaegu kõikidel tänapäeva PC-de juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga ja uuema PCI Express'iga. Nagu iga teinegi arvutisiin, tähendab ka PCI siin elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu liiguvad andmeid kandvad elektrisignaalid ühest osast arvutisüsteemis teise. Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning neid ühendada protsessori ja põhimäluga. PCI on väga odav, laialt levinud ja voolusäästlik siin. PCI tulevik PCI liides on arvutitest kadumas,kuna juba on olemas paremad siiniliidesed, kui PCI ning nad on asendamas PCI liidest. Asendajateks on PCI Express, HyperTransport ja USB. Kui varem paigaldati emaplaatidele 5-6 PCI pesa, siis umbes alates 2010.aastast paigaldatakse vaid üks pesa, väga harva kaks pesa. USB USB ehk universaalne järjestiksiin on arvuti välissiini standard
EMAPLAADI AJALUGU 1980-ndate lõpul ning 1990-ndatel muutus majanduslikult tasuvamaks liigutada järjest enam väliseid funktsioone emaplaadile. Hilistel 1980-ndatel hakkasid emaplaadid sisaldama üksikuid mikrokiipe (Super I/O kiibid), mis suutsid toetada madala kiirusega välisseadmeid: klaviatuuri, hiirt, flopiseadet, jadavärateid ning rööpvärateid. 1990-ndate lõpust toetasid paljud personaalarvutid mitmeid heli-, video-, ladustamis- ning võrgundusfunktsioone vajamata eraldi laienduskaarte. Tipp-klassi süsteemid 3D mängimiseks ning arvuti graafikaks säilitasid tüüpiliselt ainult videokaardi eraldiseisva komponendina. Varased teerajajad emaplaatide valmistamises olid Michronics, Mylex, AMI, DTK, Hauppauge, Orchid Technology, Elitegroup, DFI ning mitmeid Taiwani tootjaid. Populaarseimad arvutid nagu Apple II ning IBM PC olid avaldanud jooniseid ning muud dokumentatsiooni, mis lubasid kiiret vastupidist ehitamist ning kolmandate osapoolte asendus emaplaate
PCI siin (nagu kõik teised arvutisiinid) tähendab elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu andmeid kandvad elektrisignaalid liiguvad ühest arvutisüsteemi osast teise. PCI siini standardi määravad: o Füüsilised parameetrid (näiteks ühenduspesade tüübid) o Elektrilised parameetrid (näiteks pinge) o Loogiline mudel (näiteks tsüklite tüübid siinis) Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning ühendada neid protsessori ja põhimäluga. Iga siin koosneb kahest osast: andmesiinist ja aadressisiinist, kuid need võivad olla ka kokku multipleksitud samadele füüsilistele ühendustele. PCI Express Erinevalt PCI siinist, mis kasutab andmete edastamiseks ühissiini, on PCI Express üldjuhul tähe tüüpi topoloogiaga pakettide võrgustik. PCI Express seadmed suhtlevad teineteisega vahendusel, mis on
· Vähendatud kettaseadmete takistust: Kuna ATX tüübi puhul on emaplaati keeratud 90° võrreldes baby-AT tüüpi emaplaatidega, siis on kettaseadmed ja emaplaat omavahel tunduvalt vähem ,,kattes" see tähendab aga kergemat ligipääsu emaplaadile ja vähem jahutusprobleeme. · Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda). · Parem toiteploki pistik: ATX emaplaat kasutab ühte 20 kontaktiga pistikut baby-AT kahe segadusse ajavalt sarnase 6 kontaktise pistiku asemel. · ,,Soft Power" toetus: ATX toiteplokki lülitatakse sisse ja välja emaplaadilt tulevate signaalide abil. See võimaldab arvutit sisse ja välja lülitada ka tarkvaraliselt. · 3.3V toite toetus: ATX tüüpi emaplaat toetab ATX toiteplokist tulevat 3.3V toidet
Kõik mälud on tänapäeval teostatud integraalskeemidena või integraalskeemide massiividena. Varundusseadmed Varundusseadmete abil on võimalik säliltada suurt hulka andmeid. Kõige leivnumaks varundusseadmeks on kahtlemata kõvaketas, kuid tavaliselt leidub arvutikomplektis ka mõni optiline varundusseade (CD, DVD jne). Laienduskaardid Kõige lihtsam viis arvutikomplekti funktsionaalsust suurendada on paigaldada arvutisse laienduskaarte. Levinumaks laienduskaardiks on graafikakaart (video card, graphics card, graphics accelerator card, display adapter), mille abil on võimalik ühendada monitor arvutikomplektiga. Leivnumad laienduskaardi on veel: helikaardid, tv- ja raadiokaardid ja võrgukaardid. Toiteplokk Vooluvõrgust saadava vahelduvpinge muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks kasutatakse toiteplokki. Leivnumad võrgupinged on 110V ja 230V (vahelduvpinge), arvutiriistava komponentide tööpinge on enamasti 12V,
Kirjelda, kuidas töötab tindiprinter. Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem? Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud? Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem, pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü-
ATX standard mõeldi välja Inteli poolt 1995 aastal. Selle järgi on tavapärast ning populaarset "Baby AT" emaplaati pööratud 90 kraadi, mille tulemusena ATX tüüpi emaplaadi laius on pikkusest (sügavusest) suurem. Esmapilgul tühisel muudatusel on aga koos mõnede teiste abinõudega soodsad tagajärjed - seda nii kasutajale kui tootjale. Esiteks jääb protsessor nüüd laienduspesadest paremale, mitte ette nagu seni. Seetõttu on võimalik kõigis pesades kasutada pikki laienduskaarte, ilma et protsessor koos oma jahutusradiaatoriga ja ventilaatoriga ette jääksid. Et nimetatud muudatusest tulenevat eelist tõesti tagada, on laienduspesade ette jäävale emaplaadi osale kehtestatud komponentide kõrguspiirang - 15,2 mm (0,6 tolli). Kuna protsessor jääb plaadi paremale servale, siis saab spetsiaalse, küljelt puhuva ventilaatoriga toiteploki kasutamisel loobuda eraldi protsessori ventilaatori kasutamisest ka neil juhtudel, kui see muidu vajalik oleks. Antud
annaabi.ee 
