loomuomane. Siin täitis ta portreetellimusi ja andis joonistustunde. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Seetõttu oli sajandi algus Laikmaal poliitiliselt aktiivne ja ta pühendas kogu järgneva loomingulise elu eesti rahva huvide ja kunstikultuuri arendamisele. Tal tuli kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses ning juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke. Austatud kunstipedagoogi ja -kriitikuna pidas ta 1903-1932 Tallinnas populaarset ateljeekooli, kus õppis hulga tuntud eesti kunstnikke. Tegemist oli esimese kunstõppeasutusega Tallinnas. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga
kandvamate koori, kuid ka selles laadis on ta andnud mõndagi tähelepandavat. Muusikalise rütmi meistrina osutus Haava ühtlasi üheks esimeseks, kes jõudis õnnestunud vabavärsi kasutamiseni. Külaainelises eepikas jättis ta eesti luulesse järeletegematult mõnusa kõnekeelse värsiveerme. Anna Haava kibekriitilised salvangud äritseva ühiskonna aadressil toetasid demokraatliku mõtte otsinguid. Tema loomingu paremik on kujunenud tänapäeval klassikaks, mida tuntakse kõige laiemateski luuleharrastajate ringides. KOKKUVÕTE 9 Poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest elu-väärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust. Tänapäeval
õnnestunult vabavärsi kasutamiseni. Väga paljud tema luuletused on rahvalike lau- ludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Haava pärandas eesti luule põhjamaiselt karge ja puhta lembelüürika, milles armastus on lahutamatult ühendatud inimhinge helgete õnne ja iluigatsustega. Tema loomingu paremik on kujunenud tänapäeval klassikaks, mida tuntakse kõige laiemateski luuleharrastajate ringides. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik. Anna Haava (original Haavakivi) was born in Pala. She was Estonian writer, whose first instruction came from her mother. Later, she had private teachers, and then attended college. She took her examinations in Tartu. At 6 years she worked in her parents' home. She was a geese shepherdess, when she grew up she worked in housekeeping
1897. a. tuli Peterburist Düsseldorfi akadeemiasse õppima Kristjan Raud. Siin kohtus ta esmakordselt Ants Laikmaaga ja peagi said kaks eesti kunsti tulevast suurkuju lähedasteks sõpradeks. 4 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Esiteks tuli tal kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses, juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke.Laikmaa oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse Sezession näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. 1900.a novembri keskpaiku asus Laikmaa teele Müncheni poole, et külastada sõpra Kristjan Rauda ja vaadata üle uus ja paljutõotav saksa kunstikeskus
Pidas määravaks ilmalikku, loodusteadustel põhinevat haridust. Esmakordselt oli tema kooliraamatutes nii rohkesti ruumi antud eestlaste maa, ajaloo, keele, elutingimuste, kultuuri valgustamisele. Jakobsoni lugemikud olid ühtaegu meie kirjanduse esimesed eelkõige lüürika valikkogud. Neis olid Koidula, Hurda, Veske, Reinvaldi jt tänaseni tuntud luuletusi. Oli esimene, kes viis ,,Kalevipoja ,, kooliõpilasteni ning tegi oskuslikult valitud katkendite abil eepose ideelise tuuma laiemateski hulkades tuttavaks ja mõistetavaks. Tema vähene luulelooming on tagasihoidlik. Mõnev vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, teinud katsetusi rahvalaulude eeskujul, tõlkinud Goethe, Schilleri jt luulet. Esileküündivaim tema luuletustest on patriootlik ,,Veel pole kadunud kõik". Prosaistina on üle aegade ulatunud vaid oma emotsionaalsete lugemikujuttudega kassist ja teistest loomadest. Kaalukaim ilukirjanduslikus loomingus on näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana
annaabi.ee 
