1692.a. sai eriti moodsaks nn. stenkerque' kaelaside. Sõduritel polnud aega kravatti korralikult siduda ja nad tõmbasid selle lahtised otsad lihtsalt läbi kuue nööpaugu. Võit selles lahingus tõi moodi uue kaelasideme kandmise viisi. Soengud. Endiselt kanti palju parukaid. Need muutusid püramiidjateks ja pikenesid kuni vöökohani. Seoses kuninga vananemisega olid moes hallid või heledad parukad ja neid puuderdati ohtralt. Vuntsid ja habe läksid moest. Peakatteks oli laiaservaline kolmest küljest ülespööratud servaga kübar, mida kaunistati kohevate sulgedega. Kuue peal üle rinna kanti rikkalikult kaunistatud laia mõõgarihma. Pidulikel juhtudel oli mõõgarihma asemel lai lint või linik, mis seoti puusal kauniks rosetiks. Ülerõivaid ringikujulist keepi või nelinurkset pleedi kanti tavaliselt ainult reisidel. Linnas pandi külma ilmaga lihtsalt rohkem särke selga kuni 14 särki korraga. Ka mehed kandsid muhvi. Naisterõivastus
Eelistati blonde parukaid. Naisterõivastus arenes meesterõivastusest sõltumatult. 1675. a moodustati esimene naisõmblejate tsunft.Rõivastuse osad jäid samaks, muutus siluett. Figuur muutus loomulikumaks. Reinkrahvi stiil avaldus naistemoes vaid selles, et rõivaste kaunistustena kasutati 18 paelte kimpe, alusrõivad avarad ning pitsidega kaunistatud särgi varrukad paistsid kleidi varrukate alt. Peakatteks oli laiaservaline kolmest küljest ülespööratud servaga kübar, mida kaunistati kohevate sulgedega. 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses kanti endiselt kanti palju parukaid. Need muutusid püramiidjateks ja pikenesid kuni vöökohani. Seoses kuninga vananemisega olid moes hallid või heledad parukad ja neid puuderdati ohtralt. 1767 oli Pariisis 1200 juuksurit, veel mõni aeg varem ei olnud ühtegi. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri "Courier de la Mode" esitas ühe ainsa aasta
Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid väiksemaid, naiste omad võisid mahutada isegi sülekoera. Peakatted: 17.sajandi viimasel kümnendil sai meeste uueks rõivalisandiks kolmnurkne laiaservaline sulgedega kaunistatud peakate, mis püsis moes terve järgneva sajandi. Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda (17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused.
Nahast, atlassist, sametist või siidist pikavarreliste kinnaste laiu kätiseid kaunistati kuld ja hõbeniitidega, helmeste ja tikanditega. Levinud kaunistusteks olid imepisikesed pärlid, paelad ja pitsid. Külma eest kaitsesid mõlema soo esindajad oma käsi muhviga. Mehed eelistasid väiksemaid, naiste omad võisid mahutada isegi sülekoera. Peakatted: 17.sajandi viimasel kümnendil sai meeste uueks rõivalisandiks kolmnurkne laiaservaline sulgedega kaunistatud peakate, mis püsis moes terve järgneva sajandi. Kaheksateistkümnes sajand: rokokoo. 43 18.sajandi esimene aasta viis Euroopa järjekordsesse sõtta. Hispaania pärilussõda (17011714) puudutas peaaegu kõiki Euroopa riike. Endiselt hiilgaval järjel olevat Prantsusmaad valitses ikka veel Louis XIV, kuid ees seisid peatsed suured muutused.
Kord, kui lõvi jättis eesli omapead, möödus Petlemmast karavan ja eesel varastati. Mungad arvasid, et lõvi on eesli nahka pistnud ja määrasid talle karistuseks eesli töö puude vedamise. Kord nägi aga lõvi ühes karavanis kaduma läinud eeslit ning ajas oma süütuse tõestamiseks kogu karavani Petlemma kloostrisse (legend sarnaneb paljus Androclese looga). Püha Hieronymus suri aastal 420 Petlemmas. Püha Hieronymuse atribuutika hulka kuulub punane kardinalimantel ja laiaservaline kardinalimüts. Kuigi Hieronymuse ajal polnud veel kardinaliametit olemas, on hakatud teda selle ametiga seostama, kuna Rooma preestrid täitsidki kardinalide ülesandeid. 30 Maalikunstis on eraklikku Hieronymust kujutatud eremiidina kõrbes, poolenisti riides ja sassis juustega. Mõnikord on tal käes kivi, millega ta end peksab, et peletada eemale seksuaalseid fantaasiaid. Hieronymust on kujutatud vana mehena, kelle kaaslaseks on lõvi.