3 Kasvutingimused: Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Kuivuse all kannatavates kohtades kipub kevadtalvine päike elupuid kahjustama. Viljakamatel muldadel moodustab puhtpuistuid või kasvab segus piirkonna okas- ja lehtpuudega. Mõõdukalt varjutaluv. Juurestik on harilikul elupuul pindmine ja laialiulatuv. Kahjurid: Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Elupuupõõsad ja -hekid on paljudele värvulistele meelispaigaks pesitsuskohana. Haigusi ja kahjureid harilikul elupuul peaaegu ei esine. Kõige suuremaks kahjustajaks on koerte ja kasside uriin, mis põhjustab võra alumiste okste pruuniks või mustaks muutumist. Aastal 2001 leiti
valminult punakaspruunid, sageli kõverdunud, 10-20 cm pikad. Seemnesoomused on nahkjad ja lamedad. Õitseb juunis, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta septembris ja varisevad kohe. Seemned on hallikaspruunid, kahvatupruun ja tumedate pikitriipudega tiib ümbritseb seemet täielikult. KASVU- Külmakindel, poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik. Juurestik on laialiulatuv ja TINGIMUSED tungib mõõduka sügavuseni. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Kasutatakse ilupuuna parkides. Vähesel määral andnud ka looduslikku uuendust. Kahjuks esineb palju koorepõletikukahjustusi. Valge mänd Pinus strobus Areaal Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a
Eestis oleks vaja vähendada madala haridustasemega inimeste osakaalu, kuid kõige vähem osalevad elukestvas õppes just madalama haridustasemega inimesed. Selle põhjuseks on majandulik olukord, teadmatus võimalustest õppida ja motivatsiooni puudus. Probleemi lahendamiseks tuleks teha rohkem teavitustööd. 7 2. VAESUSE TAGAJÄRJED 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus Vaesuse tagajärgede mõju on väga laialiulatuv ja tagajärgede mõju ulatub kaugele tulevikku. Vaesus võib olla ka koonerdamise ja/või laristamise tagajärg, lisab ta lõpetuseks. „Inglane ütleb, et ei ole nii rikas, et osta endale odav ülikond. Eesti ei ole nii rikas, et piirduda viletsa õppega ja pidada ülal kümneid tuhandeid vaeseid.” ( Vooglaid Ü. Maaleht) Nii nagu põhjuseid on ka vaesuse tagajärgi erinevaid : võõrandumine ühiskonnast; madal enesehinnang; tervise halvenemine; kodutus;
pärn (Tilia platyphyllos), söe valmistamiseks. On varjutaluvad, Läikeleihine pärn (Tilia vigastamise või kärpimise järel tekib x euchlora); Läänepärn uinupungadest uusi võrseid. (Tilit x vulgaris); Kiirekasvulised, pikaealised, valgusnõudlikud, suure võraga, võimas Vahtralehine plaatan laialiulatuv juurestik. Taluvad hästi linna (Platanus x hispanica); tingimusi. Haljastuspuud. Jama on see, et Idaplaatan (Platanus kevades puhkemise ajal eralduvad orientalis); lehtedest lendkarvad, mis võivad silma, ninna sattuda ning põhjustada haigestumist. Amuuri korgipuu Koort võib kasutada korgi saamiseks, ühelt
Nii lisandub tajuprotsessi igapäevasus, kultuurilised mõjud ja emotsionaalne seisund. Esteetika valgub laiali, ilu ja kunsti mõiste muutub ebaselgeks. Esteetika justkui kujundab trende. Tuleb paika panna piirid, sest meedia on hakanud looma uut reaalsust ja ilutrende. Tänases maailmas on esteetika juba kõikjale ulatuv, isegi politikasse majandusse, kaubandusse ning see mõjustab ka meie igapäevakäitumist. Tegelikult kui see on nii laialiulatuv, hakkame me võtma seda täiesti loomulikuna, et selle tähendus ja kvaliteet paratamatult väheneb 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon Sokratese õpilane
Suurus kuni 10 m. Okkad soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad kood võrsetega. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Mõõdukalt varjutaluv. Juurestik pindmine ja laialiulatuv. Eluiga kuni 400 aastat. Joonis 12. Elupuu (http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri&id=7&mid=1099) 49 Kasutamine Väärtuslik puit, suure mädanemiskindlusega ja hästi töödeldav. Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu kasutatakse palju haljastuses. Väga palju erinevaid vorme. Eestis on väga levinud ilupuu. Kasutatakse üksikult, rühmadena ning ka hekiks 2-3 taime jooksvale meetrile
annaabi.ee 
