sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000.Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001.aastal 550 isendit. Eestis on karu laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 1.2. Välimus Ta on suur, massiivne, hele- või tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Kõrvad ona tal ümarad ja laialiasetsevad, laup lai ja kõrge, koon tömp ja tugev ning silmad väikesed ja ümarad. Karvakate on tihe ja pikk. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Kaalub 150-250 kg, vastsündinuna kaalub karupoeg 300-500g.Pikkus on 160-250 cm, eluiga võib ulatuda kuni 50 aastani. 1.3. Elupaik
Simmental sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Tõug kohaneb hästi igasuguses kliimas ja emasloomadel head ema tunnused. Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast ja peetakse vanimaks tõuks maailmas. Juba aastasadu on see tõug vastu pidanud kidurakasvulistel karjamaadel ning rasketes elutingimustes. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka- lehmad 500 kg, pullid 800kg. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine) Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. On suurekasvuline tõug- lehmad 850-1200 kg, pullid 1300- 1600 kg. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Leidub nii sarvedega kui ka nudisid isendeid. Hea kohanemisvõime igasugustes klimaatilistes tingimustes (taluvad palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu). Tõu tapaomadused on
karvkattes esineda ka tumedamaid laike Lehmad 700800 kg, pullid 1200 kg Piimatoodang hea Vasikate kasvuintensiivsus kõrge Suurepärased emad On sarvilisi ja nudisid Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Peab vastu kidurakasvulistel karjamaadel ning rasketes elutingimustes Aluskarv tihe ja pealiskarv õige pikk Väike tõug kehmad 500 kg, pullid 800 kg Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti Eripäraks pikad laialiasetsevad sarved Kasvukiirus on aeglane Poegimisiga üle kolme aasta; võib poegida veel 18 aastaseltki Sööda suhtes vähenõudlik Sotimaal kogu aeg vabas looduses puudub vajadus lautade järele Belgia sinine Kuulub keskmiste tõugude hulka lehmad 850900 kg, pullid 11001250 kg Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis Luustik suhteliselt nõrk Rümba kõrge kvaliteet; tapasaagis üle 70% Väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil
Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal. AUBRAK – pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohusöötasid. Arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. ŠOTI MÄGIVEIS – pärineb Šotimaalt. Vanim tõug maailmas. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Väga maitsev liha. 4) Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud – kohaliku tähtsusega tõud, mis on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad
sünnitused. Pole väga ulatuslikult levinud. Eestisse toodi 2006.a. Piemont – pole probleeme poegimisega, nudid. Simmental – sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2003.a. Aubrak – hea lihastusega, keskmise suurusega, kasutavad hästi rohusöötasid, arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. Šoti mägiveis – vanim tõug maailmas. Väike tõug, kasvukiirus aeglane, pikad laialiasetsevad sarved. Väga maitsev liha. 5 Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud 2. ülemineku ehk parandatud tõud 3. aretus- ehk kultuurtõud Loomade jõudluse alusel: 1. Piimatõud – hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane. Suurima piimatootlikkusega on mustad. 2. Lihatõud – herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse 3
Piimatoodang hea. Vasikate kasvuintensiivsus kõrge. Lehmad suurepärased emad. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast,Kutsutakse ka kõrgmaa veisteks. Tõuraamatusse märgitud vanima tõuna maailmas. Aluskarv tihe ja pealiskarv õige pikk. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Lehmad- 500 kg, pullid- 800 kg. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Nende poegimisiga on üle kolme aasta. Võivad poegida veel 18 aastaseltki. Sööda suhtes vähenõudlikud. Sotimaal kogu aeg vabas looduses, seega puudub vajadus lautade järele Aktiveene hele (blonde d` aquitaine) *Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. Tõuraamatu pidamist alustati alles 1962. aastal. On suurekasvuline tõug- lehmad 850...1200 kg, pullid 1300...1600 kg. Lehmade kasutusaeg on 10...12 aastat, isegi kuni 18 aastat.
annaabi.ee 
