2) maapinna ettevalmistamine; 3) metsaistutamistööd; 4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamine. Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal tehtud kulud. Metsakultiveerimismaterjali soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Toetuse määrad on: 1) metsakultiveerimismaterjali soetamisel kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi ning 0,16 eurot teiste metsapuuliikide taime kohta; 2) maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta; 3) metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta; 4) metsapuutaimede hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse saamiseks peab esitama Erametsakeskusele: 1) taotluse (määruse lisa 1); 2) määruse lisas 2 loetletud andmed metsa uuendamistööde kohta (soovituslikud vormid);
A brünett , a blond, B pruunisilmne , b - sinisilmne 8. Mõlemal vanemal on vererühmad AB, Rh+. Millise tõenäosusega võiks neil sündida poeg vererühmadega B, Rh? Milliste vererühmadega lapsi ja millise tõenäosega võib selles peres veel sündida? AB- IAIB; B- IBIB või IBi; reesuspositiivne( Rh+)- R; reesusnegatiivne (Rh-)- r 9. Punaseõielist kitsalehelist lõvilõuasorti ristati valgeõielise laialehise sordiga. Esimese põlvkonna hübriidtaimed olid kõik roosaõielised ja keskmise lehelaiusega. Missuguseid taimi on oodata F 2 põlvkonnas? Missugune osa F2 taimedest peaks sarnanema kummagi lähtesordiga? punane , aa valge , a roosa , BB kitsaleheline , bb laialeheheline ,Bb keskmise lehe laiusega SUGULIITELINE PÄRANDUMINE 10. X-kromosoomis paikneb geen, mis retsessiivses olekus põhjustab värvipimedust
Kuid kasutada kõlbavad ka lehed. Lavendlit tuleb kuivata kiiresti +30°C juures. 5. SORDID Intensiivselt lõhnav sort ´Hidcote Blue´ jääb vaid 30 cm kõrguseks, ta õitseb vara, õied on erksalt lillakassinised. ´Hidcote Pink´ ja ´Loddon Pink´ on roosade õitega, ´Grappenhall´ ja ´Munstead´ - siniste õitega, ´Nana Alba´ õied on valged. Tüüpiline prantsuse lõhnalavendel vahelmine lavendel on tähklavendli ja laialehise lavendli (L.latifolia) hübriid. Just seda liiki kasvatatakse Provence´s suurtel põldudel ja õitseajal pakub ta väga kaunist vaatepilti. Populaarsed sordid on ´Dutch´, ´Blue Dwarf´ja ´Grosso´. 6. KASUTAMINE Köögis Lavendel on peamiselt Lõuna-Euroopa maitsetaim. Seda armastatakse eriti Prantsusmaal, kust on tulnud ka kuulus maitsesegu ´´Herbes de Provence´´: lavendel, rosmariin, basiilik, nõmm- liivatee. Lavendel sobib hästi lambaliha maitsestamiseks
Rabade taimestik on tavaliselt liigirikkam rabasaartel ja servaaladel. Mineraalmaa-saari Piiumetsas ei ole ja enamik liike lisandubki raba servaaladelt. Just servaaladelt võib leida laane- ja salumetsale iseloomulike liike (Reier ja Kukk, 2000). Kaitsealustest taimeliikidest leiduvad Piiumetsa servaaladel tavalisematest käpalistest kuradi- sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel. Lisaks eelnevatele on kaitseala servaaladelt leitud laialehise neiuvaiba eksemplare ning Punase raamatu liikidest metskannikest ja pääsusilma (Reier ja Kukk, 2000). Samblarinde tähtsus rabas on erakordselt suur, kuid spetsiaalselt ei ole antud kaitsealal samblaid ja samblikke uuritud. Piiumetsas kasvavad kogu Eestis laialt levinud sammalde ja samblike liigid (Reier ja Kukk, 2000). Piiumetsal leiab ka ohtralt märke inimtegevusest. Otsene mõju inimtegevusest ulatub vähemalt 19
aastal peaaegu kümme korda. Esmakordselt kaitse alla võeti aga 1924. aastal. Järvselja looduskaitseala on ka Natura 2000 nimistus. Kaitse eesmärgiks on põlismetsakoosluste säilitamine ja tutvustamine, looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ning taimestiku kaitse. Sinna hulka kuuluvad vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Liikidest võib esile tuua laialehise neiuvaiba ja taiga- peenpooriku kaitse. Peamine rikkus on siiski vanad puutumatud ürgmetsad. Pindalalt on Järvselja looduskaitseala 187 hektarit (Arold, 2005). KOKKUVÕTE Peipsi-äärne madalik asub Peipsi järve edelarannikul, mille pindala on 807 km 2. Peipsi madalik ääristab Peipsi järve nii Eestis kui ka Venemaal. Järve roll on tugevalt mõjutanud antud piirkonna maastiku kujunemist ning inimasustuse paiknemist. Eesti suurim (42%) soo osatähtsus on Peipsi madalikul
Problemaatiline selle gruppi kultuuride kasvatamisel biomassina on eelkõige spetsiaalse koristustehnika vajadus kombain, mis lõikaks tihedalt kasvavat eri jämedusega okstemassi. Samuti tuleks istanduse rajamisel silmas pidada hilisemaid kulutusi istanduse likvideerimisele, näiteks hall lepp levib ka juurevõsude abil. Seni on Eesti tehtud uurimistöö näidanud, et kõige kõrgema produktsiooniga selle grupi energiakultuuridest on spetsiaalselt sel otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid. Senini on Eestis sellealaseid katseid tehtud Rootsis läbi viidud selektsioonikatsete tulemusena valitud pajukloonidega. Samas vajab paju kasvuks keskmiselt niiskemat pinnast ning võib olla ohustatud kobraste, jäneste ning põtrade poolt. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks, kuigi on võimalik ka bioetanooli tootmine tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav
on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudelning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Seni on Eesti tehtud uurimistöö näidanud, et kõige kõrgema produktsiooniga selle grupi energiakultuuridest on spetsiaalselt sel otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks, kuigi on võimalik ka bioetanooli tootmine tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule. Kiirkasvulised rohttaimekultuurid: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes
konkurentsivõime vahel. Teine katse: ühes potis kasvatati koos kahe taimeliigi esindajaid (seega ressurss oli piiratud). Tulemuseks saadi, et mida tugevam konkurents, seda tugevamini oli kunstlikus koosluses esindatud. Kui toitaineid on rohkem, siis konkurentsivõime määrab olulisemalt taime sageduse. Stressitingimustes taim ei panusta konkureerimisele, vaid lihtsalt eksisteerimisele. Konkurentsivõime mõjutab liikide jaotumust piki keskkonnagradienti. Näide: ahtalehise hundinuia ja laialehise hundinuia katse. Kirjeldati nende jaotumust veekogude kallastel piki veesügavuse gradienti. Istutati mõlema liigi isendeid nendesse potentsiaalselt sobivatesse kasvukohtadesse, kus neid varem ei esinenud. Ahtalehine hundinuia kasvusügavuse varieeruvus on konkurentsi olukorras palju väiksem kui ilma konkurentsita olukorras. Laialehine hundinui oma eelistusi konkurentsi puhul ei muutnud. Ahtalehine kolib koos olles rohkem vette, tal pole mõtet konkureerida.
Ürgorg on 200250 m pikkune ning järsultlangeva põhjaga. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Morfoloogiliselt erineva kuju ja suurusega küngaste rohke esinemine teeb Haanja kõrgustikust maastikuliselt väärtusliku territooriumi. Tähelepanuväärsetest maastikuelementidest asuvad looduspargis veel Hinni kanjon ja allikas, Ööbikuorg, Rõuge ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud, kivikalmed ja ohvriallikas. Üksikobjektidest omavad suurimat kultuuriloolist ja looduskaitselist väärtust põlispuud, rändrahnud ja ka vanad mõisapargid. Looduskaitsealused põlispuud Haanja looduspargis
tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama Katavba rododendron (Rhododendron catawbiense Michx.) [katawbiénse] Catawbiense - liigile nimetus antud ilmselt paikkonnas voolava Catawba jõe järgi, mille ülemjooksul on põõsastikke tihedalt kasvamas. 2-3 m kõrgune Põhja-Ameerika idaosas Alleghany mäestikus (eriti Suitsumägedes) kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna avatud nõlvadel tihti koos karoliina rododendroni ja laialehise kalmiaga läbipääsmatuid põõsastikke moodustav liik kasvab püstise ja laiuva igihalja põõsana. Võrsed: noorelt veidi punakaskarvased, hiljem paljad, päikesepaistes tihti pruunikad. Lehed: elliptilised kuni piklikud, 6...15 x 3...5 cm, tömbitipulised, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, läikivad, alt rohekashallid, mõlemalt küljelt paljad, leheroots 1,5...3 cm pikk. Õied: kuni 20 kaupa tihedates õisikutes, õieraod 2,5...3 cm pikad, karvased ja näärmetega;
annaabi.ee 
