Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laialehelisi" - 5 õppematerjali

Mets
2
docx

Mets

mustikas,jänesekapsas,laaneli ainest omandavad loomad ka Erinevaid metsatüüpe ll, leseleht,rohkelt samlaid. kogu energia, mis neil eluks iseloomustavad nii seal Salumetsad kasvavad kõige vaja läheb. Leidub ka kasvavad puuliigid kui ka toitainerikkamal mullal. selliseid tarbijaid, kes metsa alumiste rinnete Pramised puud:kuusk v kask, tarbivad tarbijaid. taimed ja mullastik. laialehelisi(tamm,saar,vaher, Lagundajad lagundavad Metsatüübi määravad mulla pärn) salumetsi on vähem. orgaanilisi aineid ja omadused. Kuival liivasel Põõsa- ja rohurinne on söövitavad neid. Lagundajate pinnal kasvavad männid ja lopsakas ja liigirohke. tegevuse tulemusena ei lähe seal laiuvad nõmme- ja looduses midagi kaotsi. palumetsad. Savikamal ja Looduses on toiduahelad niiskemal pinnal kasvavad

Loodus → Loodusõpetus
53 allalaadimist
Referaat - Lahemaa Rahvuspark
7
doc

Referaat - Lahemaa Rahvuspark

jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid loopealseid ja paekalda nõlvade laialehelisi pangametsi, jõeorgude salukuusikuid, pangapealseid lookuusikuid ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kiviseid rannamaid. On mitmeid poolsaari, nende hulgas Juminda, Pärispea, Käsmu ja Verge. Rannikumadalikku eraldab Lahemaal Põhja-Eesti pank. Lahemaa rannik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on sinna hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviamaadest. Suuri kivikülve on Juminda poolsaarel ning Käsmu metsas ja rannas

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
GRUUSIA JA ABHAASIA
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

rahvastikutihedusest. Abhaasia asub Psou ja Inguri jõgede vahel. Üle Suur-Kaukasuse peaaheliku on ehitatud kaks teed, kuid need on hetkel suletud 1990ndate sõjategevuse tõttu. Hetkel plaanitakse neid teid taastada või rajada tunnel avaliku ja erasektori partnerlusega. Teede taasavamine aitaks kindlasti kaasa Abhaasia majanduse ja turismi edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Arheoloogia - konspekt
19
doc

Arheoloogia - konspekt

9600 e.Kr preboreaalne kliima, siin hakkavad kasvama ka lehtpuud. Linnud, kes söövad seemneid on levitajateks? Kõige soodsamad on inimtegevusele 7200 e.Kr, atlantiline periood, mis kestab kuni 3800 e.Kr. Temperatuur mõne kraadi võrra tänasest soojem, kliima mereline st kasvasid laialehelised puud (ka pöök, tamm, pärn, kask). Eksootilised loomad, nt sookilpkonnad, metskassid, metshobused. Subboreaalne kliima 3800 ­ 700 e.Kr, soojem kui tänapäeval, suht palju laialehelisi puid. Pulli asula 9000 e.Kr. Soomes üks asula, mis oli kasutusel enne viimast jääaega st. u 120 000 tagasi. Läti ja Leedu aladel asulaid, mis pärinevad jääaja taandumise (sulamise) perioodist. Noil inimestel oli pea alaks põhjapõtrade küttimine, kes liikusid jää-ääre ümbruses. Põhjapõdra küttide asulad. Eesti alal kestis jää taandumine paarkümmend aastat. Eestist leitud 26 mammuti tükki, Põltsamaalt hammas, mis on pärit 9600 e.Kr. See hammas tulnud mujalt sisse?

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
Konspekt
26
pdf

Konspekt

De 2,65­2,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,45­1,55 min. kihtides, Hu korral väheneb, Fe puhul suureneb Sügavamatel naadi kkt. salumetsad, kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka Kõdu Dm alla 0,08 Mg m-3 laialehelisi puuliike. Puistuboniteet Ia ­ I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest, Pü 38­42% alustaimestik liigirikas ja lopsakas (naat, kopsurohi, metspipar, saluhein jt. Eripind B-hor. Kuni 30 m2 g-1, teistes hor. 5­10 m2 g-1 Hõre katkendlik samblarinne (metsakäharik, kähar salusammal, tähtsamblad, laanik jt.)

Loodus → Eesti mullastik
159 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun