Patsutamise tempo on reeglina aeglasem, kui kloppimisel. (Cassar, 2004) Hakkimisel on kämmal sirutatud ja sõrmed harali ning tehnika sooritatakse lõdvalt. Löök tehakse väikese sõrme poolse osaga. Löögid peaksid toimuma kiires tempos, 3-4 korda sekundis, käelabade kaugus teineteisest peaks olema 3-4 cm. Hakkimise suund on piki lihaskiude, selle toime sõltub otseselt löökide tugevusest ja kätevahelisest kaugusest. Tugevamate ja harvade löökide korral toimub kudede põrutus laialdasemal alal ning kutsub esile lihaskiudude lühenemise, mis ilmneb eriti löögi vahetus läheduses. Kerged ja tihedad löögid on oma toimelt sarnased vibratsioonile, põhjustades kudede suurenenud erutuvust. (Cassar, 2004) 6 4.5. Vibratsioon Tehnikat sooritatakse enamasti kätega, kuid kuna võte eeldab kiireid võnkeid, kasutatakse sageli ka spetsiaalseid aparaate. Käsivibratsiooni olemus seisneb masseeritavale kehaosale
tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule (3). Katseistandustes saavutatud maksimaalsed produktsiooni tulemused, mis on isegi üle 20 tonni hektari kohta,viitavad maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites.
Ravi – operatiivne, keemiaravi, kiirituseravi, kombinatsiooniteraapia, võivad esineda retsidiivid. Lasteneuroloogia. Laste tserebraalparalüüs (PCI), selle kliinilised vormid ja käsitlus. Paralysis cerebralis infantilis. Mitteprogresseeruv motoorne häire, neuroloogilised sümptomid varasest lapseeast, kliinilised variandid: * spastiline hemiparees (-pleegia) – hemisfääri kahjustus, käsi rohkem kui jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, spastilisus kujuneb 1-2 eluaastal, krambid, käitumishäired. * spastiline diparees (-pleegia) – spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti nrmaalsed. *spastiline tetrapleegia (-parees) – raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom (kõnehäire, düsfaagia), krambid.
funktsiooni häire olla märgatav vaid mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Spastiline hemiparees: hemisfääri kahjustus. Põhjus – insult intrauteriitselt või sündimise ajal, intratserebraalne hemorraagia. Kliiniliselt – käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne
mingi kindla tegevuse juures (näiteks jooksmisel). Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Spastiline hemiparees: hemisfääri kahjustus. Põhjus insult intrauteriitselt või sündimise ajal, intratserebraalne hemorraagia. Kliiniliselt käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus,
aastal alustati sealgi turba kaevandmist. Polistovo-Lovatskaja soostik, samuti üks Euroopa suurimaid, asub Venemaal, Pihkva ja Novgorodi vahel. 11 000 aastat tagasi, kui jääaeg hakkas lõppema ja Valdai kõrgustikult tulnud liustikud sulasid, tekkis seal suur järv, millest hiljem kujunes soo. Kohati on turbakihi pakus seal 10 m. Eestimaa territooriumi pindalast on ligi veerand liigniiske. Turba teke ja muldade soostumine oli varem võimalik veelgi laialdasemal alal. Kraavitus ja maaparandus on soostumist aga piiranud. Kuivendusest rikkumata soode osakaal on meil ainult 5 %. Õhukese turbakihiga kaetud alasid, kus enamasti kasvab mets, on 3-4 korda rohkem. Suurem osa meie soid on väikesed. Soostumise poolest oleme maailmas Soome järel teisel kohal, meile järgneb Kanada (u 12 % pindalast). --- 95 Eesti kliima on kogu jääajajärgsel perioodil olnud soode tekkeks soodne. Kõige varem hakkasid sood kujunema Kagu-Eestis