Nimetus Valem Metaan CH4 Etaan C2H6 Propaan C3H8 Butaan C4H10 Pentaan C5H12 Heksaan C6H14 Heptaan C7H16 Oktaan C8H18 Nonaan C9H20 Dekaan C10H22 Undekaan C11H24 Dodekaan C12 H26 Tridekaan C13H28 Tetradekaan C14H30 Pentadekaan C15H32 Reaktsioonivõrrandis Mittemetallioksiidid + Vesi = Hape Sool + Hape = Uus hapse + Uus sool SiO2 (liiv) veega ei reageeri Tekkiv hape peab olema algsest nõrgem Metallioksiidid + Vesi = Alus Sool + Sool = Sool + Sool Ainult IA/IIA metallid Lähteained peavad vees lahustuma. Üks tekkivatest ainetest peab sadestuma Hape + Alus = Sool + Vesi Metall + Hape = Sool + Vesinik (H2 ) Metall pingereas vesinikust eespool Mittemetallioksiid + Alus = Sool + Vesi Meta...
hape + metall =>> sool + H2 metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O alati hape + alus =>> sool + H2O alati hape + sool =>> sool + hape peab tekkima I happ nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O alati alus + sool =>> sool + alus I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu sool + metall =>> metall + sool sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist sool + sool =>> sool + sool I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool alati metall + mittemetall =>> sool ??? alus.oks + vesi ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi ei reageeri SiO2.
Ca3(PO4)2 luude põhimaterjaliks ÜLESANDED hape + metall =>> sool + H2 -metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happ nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu sool + metall =>> metall + sool -sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist sool + sool =>> sool + sool -I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool -alati http://www.abiks.pri.ee metall + mittemetall =>> sool -??? alus.oks + vesi -ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi -ei reageeri SiO2.
hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happest nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu sool + metall =>> metall + sool -sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist sool + sool =>> sool + sool -I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool -alati metall + mittemetall =>> sool -??? alus.oks + vesi -ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi -ei reageeri SiO2. 3. SELGITA 1
LÄMMASTIK 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-)
valja ja oksudeeritakse ning valulikkus kaob. Leiab kasutamist kupsetuspulbrite, ravimite ja tekstiilkiu varvide valmistamisel. 3) Sidrunhape - leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes, puuviljades, marjades. Ta on valge kristalne aine, mis on puhta ja meeldivalt hapu maitsega. Seeparast teda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoostuses toitude valmistamiseks. E330 4) Viinhape - Teda leidub paljudes puuviljades. On vees ja alkoholis hasti lahutuv kristalne aine. Tekib viinamarjamahla kaarimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) valja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetoostuses, meditsiinis ja tekstiilitoostuses, samuti reaktiividena aldehuudide, suhkrute ja teiste ainete toestamisel. 5) Bensoehape - aromaatne karboksuulhape, mille molekulis esineb aromaatne benseeniring. Bensoehape on varvuseta, valge kristalne
kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob. Tänu happelisele keskkonnale on piimhappel konserveeriv toime, mistõttu ta leiab kasutamist küpsetuspulbrite, ravimite ja tekstiilkiu värvide valmistamisel. Õunhape (2-hüdroksübutaandihape) Teda leidub õuntes, viinamarjades ning teistes puuviljades ja marjades. Viinhape ehk viinakivihape (2,3-dihüdroksübutaandihape) (soolad on tartraadid) Teda leidub paljudes puuviljades. On vees ja alkoholis hästi lahutuv kristalne aine. Tekib viinamarjamahla käärimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) välja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetööstuses, meditsiinis ja tekstiilitööstuses, samuti reaktiividena aldehüüdide, suhkrute ja teiste ainete tõestamisel Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) (soolad on tsitraadid) Sidrunhapet leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes, puuviljades, marjades. Ta on valge kristalne aine,
Klapi abil saab sulgeda õli äravoolu. Õlivoolu katkestamisel tõuseb rõhk süsteemis ja jaoturi siiber läheb neutraalasendisse. Ühendusmuhvi sisse on monteeritud sulgklapp. Üks ühendusmuhv on toru otsas, teine vooliku otsas. Kui toru ja voolik ühendada, toetuvad kuulklapid teineteise vastu ja suruvad vedrud kokku. Kuulid vabastavad pesad õli läbipääsuks. Kuullukuga katkestusmuhvide abil ühendatakse jaoturi voolikud töömasinate silindrite külge. Katkestusmuhvil on automaatselt lahutuv lukk, mis läheb lahti 200...250 N rakendusjõu korral. Katkestusmuhv koosneb kahest poolest. Mõlemas pooles on sulgklapid. Lisaks on ühes pooles veel kuullukustusmehhanism. Hüdrojaoturi töötamise skeemid Siibri asendis TÕSTE voolab õli jõusilindri kolvialusesse ruumi. Kolb ja kolvivars liiguvad suunas, mis vastab töömasina tõstmisele. Silindri kolvipealsest ruumist läheb õli jaoturi kaudu paaki. Siibri asendis ALLALASE surutakse õli jaoturist jõusilindri kolvipealsesse ruumi
Hakuta (1986) tegi sellealastest uuringutest ülevaate ja leidis, et nende tulemused on üsnagi vastuolulised ning järeldas, et usaldusväärsed andmed on olemas ainult selle kohta, et tasakaalustatud kakskeelsetele, kes oskavad mõlemat keelt ligikaudu võrdselt ja kes pärinevad keskklassi perekondadest, annab kakskeelsus ainult eeliseid. Muudel juhtudel kaasnevad eelistega ka miinused. Cummings (1976) väidab, et kakskeelsus võib olla aditiivne (summeeruv) või subtraktiivne (lahutuv). Esimesel juhul liitub hästi omandatud esimesele keelele teine. Teisel juhul asendavad teise keele elemendid esimese omi ja kumbki keel pole täisväärtuslik. Cummings oletas, et summeeruv kakskeelsuse vorm tekitab tunnetuslike funktsioonide arenemise, lahutuv vorm aga nende taandarengu. Siin võib olla tegemist läveefektiga: Kakskeelsuse positiivse mõju avaldumiseks peab inimesel mõlema keele oskuse tase võrdlemisi kõrge olema. Madala sotsiaalmajandusliku
annaabi.ee 
