tõmmatakse joon nende kohtade vahele, kust läheb piir, 2) ühendatakse joontega kohad, kus kasutatakse üht või teist variantI. Kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad tõmmatakse murdepiir. Siirdealad on murdepiiridel tekkivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega. On kas segamurrak, kus on koos kahe murde vormid või siirdemurrak, mis kasutab jooni, mida pole kummaski dialektis. Murdeliigendus: a) A. Saareste 1932 murrete eristamisel on määravaks vaid neid lahutavate isoglosside hulk; b) A. Kask 1956 kolm põhimurret (põhjaeesti, jaguneb omakorda 4-ks/lõunaeesti, jaguneb 3-ks/kirderanniku), loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K. Pajusalu 1999 5 tasandit: 1) Peamurded on põhja-ja lõunaeesti; 2) Põhjaeesti jaguneb 2 murderühmaks (p-e ja kirderanniku); 3) Murded on: põhjaeesti (saarte/lääne/kesk/ida), lõunaeesti (Mulgi, Tartu, Võru), kirderanniku (ranniku, kirde); 4) Murrakurühmad (jagavad murded osadeks);
,,Laine laine järel vaatas Ralph seda tõusu ja ölangust, kuni mere avarus ta aju tuimaks tegi ja see peaaegu piiritu vesi vähehaaval kogu tähelepanu endale tõmbas. See oli, mis lahutas, see oli barjäär. Saare teisel küljel, mis keskpäeval miraazidesse mähkus ja mdia kaitses kilbine vaikne laguun, võis unistada pääsemises. Aga siin, kus sa seisid silm silma vastu töntsi, halastamatu ookeaniga, lahutavate miilidega, rõhuti sind maha, sa olid abitu, olid hukkumisele määratud..." Kõrvaltegelane Põssa Kõrvaltegelane Põssa on lühemat kasvu noor poiss, kes sattus koos teiste lastega üksikule saarele lennu õnnetuse tagajärjel. Ralph oli küll temast pikem, aga kehaehituselt oli ta mitmeid kordi suurem. Ta oli ühtlasi ainuke poiss, kelle juuksed nähtavasti ei kasvanud. Põssa nägemine ei olnud kõige parem, mille pärast oli ta sunnitud kandma paksude klaasidega prille, nende ära
Põhjapoolsed valdusalad ühendati Rjuriku valitsemisajal Novgorodi riigiks. Normannide riigid rajas sõjameestest ülemkiht, kes oli lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. Normannide riigid Euroopas 8. ja 9. saj tõrjus viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk välja juutide (Vahemeri ja Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi (laevu lohistatakse üle jõgesid lahutavate lühikeste maaribade). Tänu vene kaubateede domineerimisele (mööda Dneprit Bütsantsi, piki Volgat araabiamaailma) nihkus maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates 900 a-st Hedebysse, mis asutati kagu ja lääne vaheliste transiiditeede valitsemiseks ja lühendamiseks. Kaubavahetusest kreeklastega oli aga olulisem kauplemine araablastega (hõbe Lääne-Turkestanist ja Afganistanist). Viikingid
Võrreldes nikroomidega on kromaalid halvemini töödeldavad ning neist ei saa valmistada peenikesi traate. Käsutatakse kõrgtemperatuuriliste tööstusahjudes, majapidamisriistades jne. Takistusmaterjalid räni alusel sisaldavad räni 30...50%, kroomi 30...50%, ülejäänu on nikkel või raud. Eritakistus kõigub sõltuvalt koostisest suurtes piirides 2...50 Ωmm2/m. Kontaktinaterjalid Siin käsitletakse elektriahelaid operatiivselt ühendavate ja lahutavate (kommu-teerivate) ja liugkontaktide materjale. Kontaktid on lülitusaparaatide kõige vastutusrikkamad sõlmed, mistõttu neile esitatakse ka mitmeid erinõudeid, millest olulisemad on hea elektrijühtivus, küllaldane kõvadus, vastupidavus elektrisädemele ja -kaarele ning korrosioonile.Hea korrosioonikindlusega on väärismetallid - kuld, hõbe, plaatina, kuid nad on kallid ja pehmed, mistõttu puhtalt käsutatakse neid ainult erijuhtudel. Rohkem
Linaarteheteks vektoritega nimetatakse vektorite liitmist, lahutamist ja arvuga korrutamist. · Kui vektorid on võrdsed, siis on võrdsed ka nende samanimelised koordinaadid. · Vektorite summa ja vektori arvuga korrutamise ühesuse tõttu kehtib ka vastupidine: kui vektorite vastavad koordinaadid on võrdsed, siis on ka vektorid võrdsed. · Vektorite summa koordinaatideks on liidetavate vektorite vastavate koordinaatide summad. · Vektorite vahe koordinaatideks on lahutavate vektorite vastavate koordinaatide vahed · Vektori korrutamiseks mingi arvuga tuleb selle arvuga korrutada vektori koordinaate. · Vektori vastandvektori koordinaadid on esialgse vektori vastandarvud · Kollineaarsete vektorite vastavad koordinaadid on võrdelised · Kui kahe vektori vastavad koordinaadid on võrdelised, siis on vektorid kollineaarsed. 6.9 Otspunktidega määratud vektori koordinaadid
võrdsed Definitsioon 1. Maatriksite Am x n = (aij ), ja B m x n = (bij) summaks nimetatakse maatriksit , mille elementideks on maatriksite A ja B vastavate elementide summad A + B = (aij ) + (bij) = (aij + bij ) Näide 1: 2 - 5 6 4 - 1 - 7 6 - 6 - 1 + = . 0 11 - 3 1 - 2 3 1 9 0 3. Lahutamine Märkus: maatrikseid saab lahutada ainult juhul, kui lahutavate maatriksite suurused on võrdsed . Definitsioon 2 . Maatriksite Am x n = (aij ), ja B m x n = (bij) vaheks nimetatakse maatriksit , mille elementideks on maatriksite A ja B vastavate elementide vahed A B = (aij ) - (bij) = (aij - bij ) Näide 2 : 2 - 5 6 4 - 1 - 7 2 - 4 - 5 - (-1) 6 - (-7) - 2 - 4 13 - = =
M.Latõnina Näide 1: 2 -5 6 4 -1 -7 6 -6 -1 0 + = . 11 -3 1 -2 3 1 9 0 · Lahutamine Märkus: maatrikseid saab lahutada ainult juhul, kui lahutavate maatriksite suurused on võrdsed . Definitsioon 2 . Maatriksite Am x n = (aij ), ja B m x n = (bij) vaheks nimetatakse maatriksit , mille elementideks on maatriksite A ja B vastavate elementide vahed A B = (aij ) - (bij) = (aij - bij ) Näide 2 : 2 - 5 6 4 - 1 - 7 2 - 4 - 5 - (-1) 6 - (-7) - 2 - 4 13 - = =
annaabi.ee 
