kohustused, tegevuspiirangud, protsetuurid ja institutsioonid põhiseadus. · Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes käsitletakse probleeme, ja otsitakse lahendusi kuidas inimeste vajadusi rahuldada. · Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes - tehtud kuritöö või rikkumise eest saab inimene vastava karistuse. · Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatust üksteisest. · Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada - jällegi on netikommentaaridega seoses kaalukausil sõnavabaduse küsimus. Siiski on tunne, et asjale lähenetakse valelt poolt. Küsimus ei saa olla sõnavabaduse piiramises, sest see vabadus peab jääma, kuid inimene peab ka oma sõnade ja tegude eest vastutama. · Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eestis
Inimese elus on suured sündmused, mis muudavad tema elu. Suured sündmused peavad vastama 4 tingimusele: on erilised, õpetavad inimesel ennast teisiti mõistma, loovad kultuse (nt eestlane olla on uhke ja hea), liidavad inimesi. MÜSTILISE KOGEMUSE TUNNUSED (AEG JA RUUM OMANDAVAD TEISE TÄHENDUSE, LOOVAD POSITIIVSE/PÜHA ÜHENDATUSE TUNDE, MÕJUTAB INIMESE KÄITUMIST VÕIB SAADA UUE MINA) õpikus ja eksamiküsimus!! Varjukülgne müstitsiss tuntakse lahutatust jumalast või ka eksistentsiaalset üksiolemist. Üks üksilduse vorm on eksistentsiaalne üksildus sügavalt üksi, pole kedagi kõrval, ka mitte jumalat. Ta ütleb, et on seotud ka inimese süütundega, tekib tunne, et olen ise süüdi; on seotud teatud isikutüübiga temperamendiomane kurbus (Arno Tali ,,Kevades"), on impulsiivsed ja kõrgesti motiveeritud ,,kõik või mitte midagi", andekad
Kui Faust lausub tolle kuulsa, imetletud lause: ,,Kaks hinge asuvad, ah, rinnas mul!" siis unustab ta Mefisto ja terve hulga teisi hingi, kes on tal samuti rinnas. Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes. Iga sünd tähendab eraldatust kõiksusest, tähendab piiratust, Jumalast lahutatust, piinarikast uueks saamist. ,,ma ei ole õnneliku eluga rahul, ma ei ole selleks loodud, see pole minu osa. Minu osa on vastupidine ... Õnnetus, mida mina vajan ja ihaldan, on teistsugune selline, mis laseb mul kirglikult kannatada ja iharusega surra. Sellist õnnetust või õnne ma ootan." Hermine: ,,sa oled liiga nõudlik ja näljane selle lihtsa, mugava, nii vähesega rahuloleva maailma jaoks, et ta sülgab su välja, tema jaoks on sul üks dimensioon üleliia."
Kui Faust lausub tolle kuulsa, imetletud lause: „Kaks hinge asuvad, ah, rinnas mul!” siis unustab ta Mefisto ja terve hulga teisi hingi, kes on tal samuti rinnas. Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes. Iga sünd tähendab eraldatust kõiksusest, tähendab piiratust, Jumalast lahutatust, piinarikast uueks saamist. „ma ei ole õnneliku eluga rahul, ma ei ole selleks loodud, see pole minu osa. Minu osa on vastupidine … Õnnetus, mida mina vajan ja ihaldan, on teistsugune – selline, mis laseb mul kirglikult kannatada ja iharusega surra. Sellist õnnetust või õnne ma ootan.” – Hermine: „sa oled liiga nõudlik ja näljane selle lihtsa, mugava, nii vähesega rahuloleva maailma jaoks, et ta sülgab su välja, tema jaoks on sul üks dimensioon üleliia.”
korral on laengukandjate liikumine vahetult kõrvaljõu toimel vooluallika sees ja elektrijõust põhjustatud laengukandjate liikumine vooluringi välisosas ruumiliselt lahutatud. Seepärast võime EMJ käsitleda kui suurimat pinget, mida keemiline vooluallikas on suuteline oma klemmidele tekitama. Elektromagnetilise induktsiooni korral võib aga üksainus kinnine juhtmerõngas olla üheaegselt nii vooluallika kui vooluringi välisosa rollis. Kõrvaljõu ja elektrijõu toimete ruumilist lahutatust ei ole ning potentsiaali ja pinge mõistetel puudub sisu, kui tõlgendada pinget vaid elektrijõudude tööna ühikulise laengu viimisel ühest punktist teise (p.1.7.4). See ongi peapõhjuseks, miks jätkuvalt kasutatakse kõlaliselt mõnevõrra eksitavat mõistet elektromotoorjõud. EMJ pole ju jõud ja tema ühikuks pole njuuton. EMJ on töö ja laengu suhe ehk pinge ja tema ühikuks on volt. Kuid nii öeldes peame mõistma pinge all kõigi liikumapanevate jõudude (ka kõrvaljõudude)
Iseloomustab isikukesksus e individualism. Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne. Liberaalidel on konservatiividega konflikte näiteks kiriku ja kooli suhete, abortide, seksuaalvähemuste jms küsimustes. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust, religioon on liberaalide arvates inimese eraasi. Seda võib nimetada ka poliitiliseks vasakpoolsuseks. Seega iseloomustavad tsentris paiknevat liberalismi nii parem- kui ka vasakpoolsuse elemendid. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. On suunatud eelkõige vabaturumajanduse põhimõtete kaitsmisele
18 k `laske valmistada, laske käibida'. Maksud peavad olema madalad ja kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga. Riigi sekkumist ka sotsiaalsuhetesse peetakse ebaotstarbekaks või koguni kahjulikuks. Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes
Wilhelm Pufendorfi oma õuehistoriograafiks ja salanõunikuks, kuid Rootsi kuningas ei vabastanud teda ametist. Pufendorf suri 1694.a. Berliinis. Teaduslik pärand Pufendorfi kirjanduslik pärand hõlmab nii õigus-, ajaloo- kui ka usuteaduslikke töid. Arvukates ajaloolistes töödes on ta käsitlenud Rootsi ja Saksa erinevate riikide ajalugu, eriti oma õuehistoriograafi teenistusperioodil. Teoses "De Habitu Religiones Christinae ad Vitam Civilem" toonitab ta poliitika ja religiooni lahutatust teineteisest. Raamatus "Jus fecile divinum sive de consensus et dissensu protestantium" tegi ta katse ühendada erinevatesse vooludesse killunenud protestante. Tema esimene (õigus)teaduslik teos oli 1660.a. ilmunud "Elementorum iurisprudentia universalis libri duo." Lisaks loomuõigusele on ta käsitlenud ka Saksa riigiõigust. Näiteks 1663.a. ilmunud "De obligatione erga patriam" või 1667.a. avaldatud "De statu Imperii Germanici". Viimases näitas ta Saksa riigi
annaabi.ee 
