Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon, östrogeen) ; 2) D-vitamiin ; 3) kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiinide eelühendeid. Funktsioonid 1) energeetiline 1g rasva annab 38,9 kJ väga energiarikas; 2) ehituslik (rakumembraanis jm) ; 3) varuaine ; 4) bioregulaarne (hormoonid) ; 5) kaitsefunktsioon (külma eest) ; 6) rasv on lahustiks lahustuvatele vitamiinidele ; 7) ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb vesi, mida kasut. kõrbeloomad. III Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappejääkidest moodustub peptiidside. Aminohappe üldvalemit vt vihikust! NH2 (aluseline) aminorühm ; COOH (happeline) karboksüülrühm ; R radikaal, mis on igal aminohappel erinev. Loomses valgus võib esineda kuni 20 erinevad aminohapet.
toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika ahelaga rasvhappeid, sisaldavad ensüüme, katalaase) olulisemad molekulaarse hapniku tarbijad . suurem osa sissehingatud hapnikust kasutatakse mitokondrites. kaks membraani -- välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid (poriinid) -- läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele. sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan vähemläbilaskev, selles elektroni transpordiahela ensüümid(ATP sünteesiks). Kahe membraani vahele jääb intermembraanne ruum. Sisemembraani siseses ruumis maatriks. Maatriksis püruvaati ja rasvhappeid lagundavad ensüümid, mitokondri rõngas-DNA, tRNA ja mRNA molekulid, ribosoomid ning fosfolipoproteiinsed graanulid. Autonoomne valgusüntees.
seeni, samuti võitlema nende mürkide ehk toksiinide vastu. IgG-antikehade leidumine veres näitab kas läbipõetud või krooniliselt kulgevat haigust. Mõnede haiguste puhul kaovad IgG-klassi antikehad pärast paranemist verest täielikult, teiste puhul jäävad pikemaks ajaks või isegi kogu eluks püsima (nt süüfilise korral). IgG-klassi antikehade tekkel põhineb ka vaktsineerimine. IgG1 on põhiline antikeha, mis reageerib lahustuvatele valkantigeenidele ja membraani valkudele. IgG2 reageerib bakteriaalsetele kapslipolüsahhariidi antigeenidele. IgG3 piiravad potentsiaalselt ülemäära põletikulisi reaktsioone. IgG4 kutsuvad esile allergeenid. Neid antikehasid toodetakse peale korduvat või pikaaegselt kestvat kokkupuudet antigeenidega keskkonnas, mis pole nakkav (pikaajalised mesinikud, immuunteraapia läbi teinud allergikud) Tegemist on monomeeriga, kus kaks rasket ahelat on disulfiidsilla abil seotud
Segatakse trelli külge kinnitatud vispliga kahes jaos. Esimene segamine viiakse läbi vähema veega ja lastakse segul seista u. 10 minutit. Teist korda segatakse kergelt ja lisatakse ülejäänud vesi. Viimistlussegu kasutusaeg on kuni 4 tundi vee lisamisest. Valmis segu temperatuur peab ületama +10. Krohvimisel peab aluspinna, segu ja ümbritseva keskkonna temperatuur olema üle +5. Vetonit VH ei sobi kasutamiseks värvitud pindadele, vees lahustuvatele segukihtidele, põrandate tasandamiseks ega nõrkade lupja sisaldavate segude tasandamiseks. 5 PLAATIMISSEGUD 2. Naks 5 Valge plaatimissegu.
Kurrutus- Samakõrgusjoon- Joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine- Kivimite purunemine temp. kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel või keemilisel toimel. Erosioon- Uuristamine, vooluvete, tuule, liustike, lainete jm. kulutav tegevus, mille tagajärjel kantakse ära kivimeid, setteid, mulda Karst- Nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvatele ja lõhelistele kivimitele. Ilm- Igapäevane ja pidevalt muutuv atmosfääri seisund Kliima- Mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate vältel Atmosfäär- Madal- ja kõrgrõhkkonna vaheline üleminekuala Õhurõhk- Surve, mida õhk avaldab oma raskuse tõttu kõigile kehadele Õhumass- Suur, ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris Passaadid- Püsivad tuuled, mis puhuvad 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole Mandriline kliima- Mandrite siseosade kliima, mida ei mõjuta ookeanid
Mattunud ja paljaskarst, salajõed, tilkkekivid. Allikate tüübid. Sufosioon. Eriti suur toime on põhjav seal, kus aluspõhjas leidub vees lahustuvaid kivimeid nagu kivisool, lubjakivi, kips jt. Lahustumisprots tagajärjel kujunevad siin kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, spetsiifiline põhja- ja pinnavee rež, mullastik ja taimestik. Niisugust nähtuste kogumit, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest, osalt ka meh toimest lahustuvatele kivimitele nim karstiks. on looduses väga ulatuslikel aladel esinev nähtus. See võib areneda enam kui 50 miljonil ruutilomeetril, s.o. umbes kolmandikul maismaast. See nähtus on saanud nime Karsti lubjakiviplatoolt Jugoslaavia loodeosas. Karstivormide suurus ja morfoloogia sõltub:. lahustuvate kivimite koostisest,kiv paksusest ja lasuvusest, lõhelisusest,kiv
enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir
annaabi.ee 
