sisenemisel, ema lahkumisel mõneks ajaks ja ema tagasitulekul). Laste käitumise järgi eristati 3 tüüpi kiindumust: • Lapsega suhtlemise optimaalsus (liiga vähe - puudujääk, liiga palju - laps väsib) 1. Kindlalt/turvaliselt kiindunud Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt • Pikad lahusolekud emast esimesel eluaastal ema käitumisele - kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema • Ema iseloomuomadused, temperamenditüüp lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. • Ema enda turvatunne, (eba)kindlus lapse eest 2. Ebakindlalt/ärevalt kiindunud hoolitsemisel Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei
Käitub vastavalt oma ema käitumisele - kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. 2) Ebakindlalt ärevalt kiindunud - Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda. 3) Vältivalt kiindunud - Laps ei ilmuta märke seotusest emaga. Kiindumustüübi kujunemist mõjutavad tegurid: Füüsiline lähedus,silmside Pikad lahusolekud emast,esimestel aastatel Ema iseloomuomadused,temperament Ema enda turvatunne Lapse vajaduste rahuldamise kiirus Lapsega suhtlemise optimaalsus liiga palju või vähe Vanemate omavahelised suhted Sotsiaalne võrgustik- kui palju puutub kokku teistega peale ema Kasvatusstiilid: Autoritaarne - ranged reeglid,normid, puudub soojus Lubav - kindlate reeglite puudumine, laps ise otsustab, suhted soojad aga laps
alaväärsustundes, kapseldumises, elustiimulite pärssimistes, enesetapumõtetes. Somaatilised sümptomid: kalduvus kurnatusele, peapööritus, mao ja soolestiku talitushäired, millega kaasnevad isutus, aplus ja neelamistakistused. Eelkõige tabab neurootiline depressioon niisuguseid inimesi, kes kipuvad teiste külge klammerduma, janunevad edu järele ja on ülimalt kohusetundlikud, neil on kombeks suunata agressiivsus iseenda vastu. Neurootilist depressiooni võivad vallandada lahusolekud, oletatav halvustamine teiste poolt, kapseldumine, kolimine, ametialane edutamine, rasedus, iseseisvumine ja üksildus. Nartsissistlik depressioon- sisemise tühjuse tunne, töötahte kadumine, ebamäärased hirmud, suhtlushäired, oma tunnete ja vajaduste ähmasus, suurusluulud neil, kellele on omane enesekindluse puudumine ja eneseväärikuse kõikuvus. 6
sellist elu, nagu nad sooviksid, võib see kaasa tuua vastuolulisi tundeid oma lapse suhtes. Tugev vastastikune armastus, mis aja jooksul siiski vanemate ja lapse vahel tekib, on suurim rikkus puuetega lapse elus – see aitab tal taluda paljusid ettetulevaid raskusi. Isolatsioon. Kui lapse puue ei ole väga raske, on ta väikelapseeas tihti teistega koos. Mida vanemaks ta saab, sda raskem on teiste laste mängudest osa võtta ning ta jääb mängust välja. Lahusolekud. Puuetega lastele saab tavaliseks osaks teistest lastest rohkem lahusolekuid. Raskete puuetega last peab mõnikord haiglas hooldama, paljud viibivad aeg- ajalt lühiajakodus või elavad tugiperekonnas. Minna ära vanemate juurest ja hästituntud kodusest keskkonnast võib ka raske vaimupuudega täiskasvanu jaoks raske olla. Teismoodi kohtlemine. Seoses kooli algusega tajuvad paljud vaimupuudega lapsed, et neid koheldakse teismoodi
Freud - Psühhoseksuaalse arengu peetus o Oraalne isik – passiivne sõltuv o Anaalne isik – põikpäine, ihne, hea enesekontrolliga - Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet o Liigne sõltuvus, ärakasutatavus - Separatsiooni-individuatsiooni häired o Traumaatilised lahusolekud o Vanemate ebastabiilsus o Temperamendierinevused Esinemissagedus - Mehed rohkem paranoilised, nartsissistlikud, düssotsiaalsed, anankastsed - Naised rohkem ebastabiilsed ,sõltuvad, hüsteerilised - Madalates sotsiaalsetes gruppides enam - Lahutatutel enam - Enam ainete kuritarvitamist, vägivaldsust, enesehävituslikkust, seksuaalprobleeme Spetsiifilised isiksusehäired - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine
annaabi.ee 
