INFOEDASTUSSEADMED test 2 Vimendid 1. Vnkering. Q=100, L=10mH, C=100uF. Leida 0,7-e nivool sagedusriba laius hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a. sillad) OK 7. Snfaasne sild. Silla phiomaduse seletus. OK 8. Kvadratuurne sild. Kasutusnide. 9. Vimenduselementide probleemid KS diapasoonis. 10. Vimendite lineaarsuse tstmine- 3varianti.
Joonista projekteerimise maatriks ja selgita selle sisu. Sõltumatuse aksioom: valitud lahenduse korral disaini parameetrid ja funktsionaalsed nõuded on omavahel seotud selliselt, et spetsiifilist disaini parameetrit on võimalik kohandada nii, et see rahuldaks vastavat funktsionaalset nõuet ilma teistele funktsionaalsetele nõuetele mõju avaldamata. Sõltumatuse aksioomi kasutamist, mis sisaldab kolme peamist projekteerimise tüüpi: · · lahtivõtud ehk eraldatud disain; · · lahtisidestatud disain; · · ühendatud disain. X nõutab, et avaldab mõju parameetrile ja 0 et ei avalda mõju. Nõue 1avaldab mõju parameeter 1le aga ei avalda mõju parameetrile 2 ja 3 43. Sõltumatuse aksioomi projekteerimise tüübid. Näide Sõltumatuse aksioomi kasutamist, mis sisaldab kolme peamist projekteerimise tüüpi: · · lahtivõtud ehk eraldatud disain; · · lahtisidestatud disain; · · ühendatud disain. 44. Informatsiooni aksioomi definitsioon
RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes (kuvar, TV kineskoop). 2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign(kõrgepinge)->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt-mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s), transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s), dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 300A). 3. Liitmine ilma ülekannet arvestamata. Poolik summaator, 2x and+or+2x ei risti 4. Kuhjaga baasivoolu. trans kommutaatori rollis. Baasi ahelas ballast tak.
RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes (kuvar, TV kineskoop). 2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign(kõrgepinge)->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt- mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s), transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s), dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 10-4s). 3. JOONIS2 Y = X Å X _ Liitmine ilma ülekannet arvestamata. Y = X1 X2 Ú X1 X2 4. JOONIS3 Kuhjaga baasivoolu. trans kommutaatori rollis
Optotüristoris valgusallika rolli mängib infrapunane valgusdiood. 48 Optronid. Valgusallikas Valguse vastuvõtja valguse saamiseks muudab valguse kasutame elektrit elektriks näide: elektrisignaal optiline signaal elektrisignaal kõrgepingeliin elektriliselt (galvaaniliselt) lahtisidestatud signaal (näit.300kV) arvutile (5V) Valgusallikad: hõõglamp (abistav, mõnikord, vananenud) valgusdiood (LED) (põhiline) laser (optilised kaabelvõrgud) Resistoroptron toff = 10-2 s ; Dioodoptron toff = 10-8 s ; Transistoroptron toff = 10-4 s ;
annaabi.ee 
