korduvalt juttu. Foucault arutleb näiteks kirjanduse seotusest surmaga. Ehk siis konkreetsemalt ta toob välja kreeklaste jutustuse või eepose kus kangelaste surematus oli tihedalt seotud nende surmaga. Selleks , et kindlustada oma surematus, tuleb surra. Aga see traditsioon on muutumas. Seda mööda kui autoril tekkis rohkem võimu otsustamaks kangelase saatuse üle, muutus narratiivi idee millekski, mis loodi selleks, et surma eemale tõrjuda. Kriitikud tavaliselt tegelevad teose lahterdamisega: struktuuri, arhetektuuri, vormi, mitte autori ja teose seosega. Kohe tekkivad küsimused- mis on üldse teos? Kas iga kirjutis on teos. Kui on autor, siis on ka teos – esmapilgul kõlab üsna loogiliselt. Aga kas see ikka on nii? Ilmselgelt kõik, mis jääb autorist maha pole kindlasti märkimist ja valdamist väärt. Vaevalt, et mustandid ebaoluliste lisadega on väärtus omaette. Samas nt Saussure’i põhiteos „Üldlingvistika
Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel. Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese , tema omaduste, seisundite ja käitumise
Kui Rooma impeerium ja Nõukogude Liit püsisid koos üksnes relva ja terrori najal, siis praegune Lääs oma mõistes on pigem iseseisvate ühiste väärtustega riikide kogum, mille koondnimetus on kõigest ühine. Edward Said leiab, et Ida ja Lääs on inimeste loodud faktid ning seega tuleb neid uurida ühiskondliku, mitte jumaliku või loodusliku maailma lahutamatute osadena. 2 Seega on juba sellise maailma lahterdamisega mõneti loodud pinnas vaenulikkusele, kuna 1 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu: Fontes, 1999, lk. 109 – 110. 2 Edward Said. Mõtestades ümber orientalismi, lk. 153. 1 eraldab maailma mitmeks mitte ainult geograafiliste parameetri järgi, vaid pigem kultuurilise ja religioosse aspekti näol. Viimase najal üritab just Huntington vastuolu kahe erineva kultuuri
vähem tõenäoline. Need on: kategooriate kohandamine; loogiline järeldamine; analoogiate kasutamine; empaatial põhinev isikutaju. Piia Maria Nahkur Isikutaju Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel. Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise
Need on: 10 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel. Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese , tema omaduste, seisundite ja käitumise
Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm). Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel. Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese , tema omaduste, seisundite ja käitumise
annaabi.ee 
