hoolitseda kui oma lihase naise eest. See näitas kui vähe mehed panevad naiste pingutusi tähele. Neile tundus, et naine ei tee midagi võrreldes selle tööga, mida nad ise pidid tegema aga Krõõda näitel võib öelda, et töö tapab tegija. Naised olid Vargamäel heatahtlikud, teiste inimeste suhtes tähelepanelikud ja teinekord kaugemale nägevamad ja vaimuandelt suuremad kui neil olla lasti. Näiteks Krõõt oli oma mehest praktilisema mõtlemisega, sest nägi isakodust lahkununa oma uut kodu sellisena, nagu see oli, aga mitte nagu Andres, kes nägi vaid seda, milline peaks Vargamäe tulevikus olema. Naised olid kehaehituselt pigem matsakad ja kumerad. Nii et Krõõt erines teistest Vargamäe naistest. Arvatavasti ta oma sihvaka kehaehituse pärast surigi. Ta ei pidanud lihtsalt seal vastu. Krõõda asemele tuli perenaiseks Mari. Tüdrukuna oli ta siin tööd tehes laulnud ja naernud, perenaise ametis tegi Vargamäe temagi tõsiseks
elus ilusamaid hetki. Käes oli kauaoodatud poeg ning tal oli hea meel, et sai oma mehe õnnelikuks teha. Aga see õnn ei kestnud kaua, sest Krõõt tundis, et oma asemelt ta enam ei tõuse ja seda ei juhtunudki. Surres oli ta suul naeratus, mis elades enam ammu sinna polnud sattunud, sest viimaks ta tundis, et lõpuks ometi saab puhata, pole vaja enam kontimurdvat tööd teha ja nutetud silmadega ringi käia. Krõõt oli oma mehest praktilisema mõtlemisega, sest nägi isakodust lahkununa oma uut kodu sellisena, nagu see oli, aga mitte nagu Andres, kes nägi vaid seda, milline peaks Vargamäe tulevikus olema. Selleks, et teha Vargamäest see, mis ta olema peaks, nõudis peremees, et kõik töötaksid selle nimel. Kellelgi ei lasknud ta puhata, kõige vähem endal ja oma naisel, kes pidi väga palju vaeva nägema, et aidata oma meest teel tema unistuste täitumise poole. Krõõdal oli küll raske, aga ei kurtnud ta kunagi. Oma mehega ei olnud ta ühel nõul ka suhetes Oru rahvaga
Jätkus diskusioon, kas enesetapp on rumal või mitte. Ühisele arvamusele ei jõutud. 18.- 22.august- armastusvaludest rääkimine. Ta tahaks olla Alberti asemel. 28. august- Werther (kui Goethe) sai endale Lotte ja Alberti pealt 2 raamatut ja punase Lotte rinnapaela, mida ta palunud oli . 10. sept- Werther tahtis lahkuda. Kuuvalgel olid Albert, Lotte ja Werther, nad ei teadnud mida enam lahkumisest arvata, Lotte rääkis oma ema armastusest, et kas ta lahkununa teab, kuidas temast hoolitakse. Lisaks ütles Lotte Wertherile, et ta on väärt, et Lotte ema teda näinud. See liigutas Wertherit sügavalt ja pärast teiste lahkumist puhkes ta nutma ja ei teadnud mida edasi teha. II raamat 20 okt. 1771.jõudis Werther teise asulasse, kus ta krahv C-d oli tundma õppinud. Kes oli väga tark, kuid kõrk. Werther peab teda tõeliseks sõbraks ja abiliseks. Wertherile ei meeldinud kõrged inimesed
Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Elu lõpuperioodil elas luuletaja väga tagasihoidlikult ja vaikselt oma kodus ega tahtnud, et teda tülitataks. Anna Haava oma 90 nendal sünnipäeval Anna Haava ei olnud abielus. Seetõttu tahtis ta ka juba siit ilmast lahkununa välja näha kui Kristuse pruut. "Nii lasi ta juba aasta enne surma valmis õmmelda valge surikleidi. Seda ta passis endale selga ja uuris, et kõik oleks nii, nagu tema oma lõpul sobivaks pidas." 1957. aasta märtsi algul tekkis tal halvatus. Aga ta oli halvatuna voodis kõigest kümme päeva, siis ta suri. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Poetessi lähedane tuttav Meeta Haldre mäletab, et Anna Haava üks viimseid soove enne
Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud lehmalauda ja viljakuivati ehitamisel kasutati lõhutud maakivi, ukse- ja aknaavad kanditi punase telliskiviga. [1] Pilt nr. 1 1910 mõisahoone http://kukrusemois.ee/meist/ 1.2 Von Tollid 1841.aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876), kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid ja riigitegelaste kirju. 1935.aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile. Ühtekokku oli mõis Tolli nimega seotud 161 aastat. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem
annaabi.ee 
