Mahtra sõja ettevalmistamisel ja selle ajal paistsid eriti silma Mahtra talupojad Hans Tertsius ja (Oti) Jüri Rosenmäe ning Kaiu sulane Peeter Oleander. Langenuist olid tuntumad sulane Jüri Tork Purilast ja Mahtra taluperemees Adra Mihkel. Loe lisaks: Esimene väljarändamistuhin ulatus Lõuna- ja Kesk-Eestisse 1830. aastate lõpul. Märksa ulatuslikumaks muutusid ümberasumismeeleolud 10 aastat hiljem just Räpina kandis Lõuna- ja Kagu-Eestis. Nendele, kes omavoliliselt lahkujatest kätte saadi, anti avalikult peksa. Lahkujate soov oli leida mujalt vaba maad, sest Eestis kuulus maa mõisnikele ning isikliku vabaduse puudumine andis mõtte otsida maad või elukohta mujalt. Eesti ümberasumisliikumisele aluse panijate rühm asus teele 10. mail 1855 Väimela Kirumpää kõrtsi juurest. Väimelast lahkus 16 meest ja 14 naist. Naabervallast Joosult 1 mees ja 5 naist, ning Põlgaselt 3 meest ja 1 naine. Lahkuti Saraatovi linna ja teekond kestis 3 kuud ning 20 päeva
Viimase paari aastaga on toimunud kerge lahkujate hulga suurenemine siserände läbi. Tähtsuselt teine on loomulik iive nii saabujate kui lahkujate puhul. Sünde on paraku aga kogu vaadeldava perioodi vältel olnud vähem kui surmasid (iive on negatiivne), kuid viimaste aastatega on vahe vähenenud ning on võimalik, et paari aasta jooksul võib Saare maakonna iive nulli minna. Hetkel on nii sündide kui surmade arv aastas ca. 400. Kõige väiksema osa saabujatest ja lahkujatest moodustab välisränne. Paraku on näitaja lahkujate puhul suurem kui saabujate puhul ning viimase kümnendi jooksul on märgata kerget tõusutrendi nii saabujate kui lahkujate puhul välisrände läbi., Joonis 1. Saabujate arvu dünaamika Saare maakonnas Joonis 2. Lahkujate arvu dünaamika Saare maakonnas Lahkuja Saabujad d Sünnid/surmad 22,9 24,5 Siseränne 72,6 67,8
järgmisel päeval tädiga Soome minema ja seal sügiseni olema. Ka riks oli Pukspuude pool. · Algas sõda. Aastad olid möödunud ja Jaak ja Kristjan mõtlesid kokkutulekule. Kristjanist oli saanud tuletõrjuja, Trull elas maal, Penn ja ta vanemad olid küüditatud, Vare oli Saksa sõjaväes , Aino ja Virve olid Laulasmaal suvilas, Juhan oli punaväes. · Kokkutulek peeti proua Pukspuu aias. Posite vahel pinge, kuna nad kõik erinevatel pooltel(vene/saksa) · Jaak oli 1 viimastest lahkujatest. Ta märkas Virve toas valgust, ta läks sinna ja nägi Virvet. See oli õnnelik hetk.Siis nad tegid! Kõlasid pommiplahvatused, 1 pomm lendas nii ligidale, et maja aknad purunesid ja maja tõusis oma alusmüürilt õhku, kuid nemad olid veel elus. · Jaak oli aastaid vangis olnud, sai juhulse läbi vabaks. Ta vanemad olid kolinud Kosele. Jaak läks Virvet otsima-Laulasmaale.Seal nende majas polnud kedagi. Jaak läks linna tagasi,läks Pukspuude poole,kus oli ka Riks
aastani vähenenud 69 inimese võrra, siis pärast 2011. aastal läbi viidud rahvaloenduse tulemuste arvestamist on 2013. aastaks valla rahva arv langenud 2179 inimeseni. 2014 a tõusis ootamatult elanike arv 10 inimese võrra. .............. valla, sarnaselt kogu Jõgevamaale, rahvastiku kahanemise põhjuseks on nii negatiivne loomulik iive kui ka võrreldes sisserändega suurem väljaränne. Rändesaldo on viimase kümnendi puhul püsinud pidevalt negatiivne. Umbes 60% lahkujatest on olnud naised ning 40% mehed. .............. valla elanike vanuseline koosseis erineb Eesti keskmisest selle poolest, et ..............s on rohkem pensionäre ja kuni 19-aastaseid, kui tööealisi mehi ja naisi. Teine erinevus Eesti keskmisest on ülalpeetavate määr, mis kasvas 2014 aastal Eestis esmakordselt üle 50% . See tähendab, et ülalpeetavate arv moodustab enam kui poole tööealiste elanike arvust. .............. vallas on see piirmäär ületatud juba 2003 aastast
aga paremast käest ilma, treenis 2.kätt nii, et sai oma ajastul kuulsax optikux, puudub akadeemiline haridus, haridusaugud täidab intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. Jutukogud "Kajalood", "Ülesõidukohad": ühiskonna muutmine ja sellega kaasnevad otsused, K on enamasti minategelasex, mingi osa tõtt, lugu "Marrastus": lugu ühe tüdruku lollist surmast+lahkujatest, kes paremat elu otsisid '39. Tüdruk kukkus põlve purux, arst küll kutsutaxe, aga teetanus ja ei pääse, lõppeb matustega; "Väike Vipper": lugu poistegümn.st, konflikt V ja pr.keele õpetaja vahel, V tahtis cum laudet, aga õps ei soostu panema 5e ja V poos end üles. "Toru": kuidas hiilida kõrvale kohustuslikust väeteenistusest (üx toru sülgas noored vene, teine saxarindele, viimane oli leebem). Tahetaxe Tln
Kasutati eriti neid prk-di, kus valitses terav maanälg. Elanikud suunati riiklike soodustuste abil mujale endale talu rajama. Stolõpin oli väitnud, et tema pol teostamiseks kulub väh 20 a. 1907 projekt läks käima, 1911 Stolõpin mõrvati. 1914 järgnes ilmasõda, pööras senise elukorralduse pea peale. Agraarreformiga midagi suudeti ära teha, ilmasõja puhkemise ajaks oli Vene külakogukonnast lahkunud u 23% talurahvast. Tegelikkus nii ilus ei olnud, üsna suur osa kogukonnast lahkujatest lahkus üldse maalt, läks linnadesse. Ilmasõja eel 10% olid kogukonnast lahku läänud ja majandasid omaette isiklikus talus. Ilmasõja eel oli Vm-l kokku u 130 000 mõisat ja üle 20 miljoni talu. Maa kasutuse poolest oli olukord huvitav selles mõttes, et 130 000 mõisale kuulus u 12% maast. 20 miljonile talule 33% maast. Ülejäänud maa kuulus riigile, kirikule ja keisri perekonnale. Tegemist oli kõikide maadega kokku, mitte vaid põllumaj maadega. Ülejäänud maad võisid olla ka
annaabi.ee 
