tähtaega. Millised on parlamendi otsese ja kaudse kontrolli vormid täidesaatva võimu üle? Otsese kontrolli vormid: *parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile), ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; *parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; *õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahkneva valitsuse seisukohtadest; *"rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve; *õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette. Kaudse kontrolli vormid: *erakonna ministritelt distsipliini nõudmine; *ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiilid; *tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina.
maha objektiivse juurdekasvutempost. Nõgus kasulikkusfunktsioon – subjektiivse kasulikkusehinnangu juurdekasvutempo ületab objektiivse kasulikkusehinnangu juurdekasvutempo. Kasulikkusfunktsioon koosneb erineva iseloomuga osadest – subjektiivse ja objektiivse kasulikkusehinnangu muutused toimuvad eri piirkondades lahkneva tempoga. 168. Millise erineva suhtumise juhi poolt võib esile kutsuda alternatiivi elluviimise hinnangulise kasulikkuse suurenemine üle teatava tunnetusliku piiri? - vt 167. vastuse algus! 18. peatükk 169. Selgitage subjekti töö tulemuslikkuse kujunemist väliskeskkonna tingimustega määratud objektiivse baastaseme ja subjekti enda tööpanuse mõjul.
Neuronite sünkronisatsioon seda probleemi ju ära ei lahenda. Näiteks kui inimene tajub sellist objekti, mida ta kunagi varem näinud ei ole. Kuidas siis neuronid teavad selle objekti omadusi kokku sõlmida? Ajus sõlmitakse informatsioon sellest hoolimata kokku ühtseks taju muljeks. Ilmselt toimub see impulsside ruumilise informatsiooni baasil s.t. impulsside juhteteede ( liikumise trajektooride ) kaudu, kust informatsioon hargnema ( liigenduma ) hakkas. Näiteks lahkneva ehk divergentse seose korral on ( vastupidiselt koonduva ehk konvergentse seose korral ) ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Impulsside liikumised ajus ju toimuvad mööda kindlaid trajektoore. Kui ajus olevad kõik impulsid koonduvad ühte teatud ruumipunkti ( sellisel viisil kujuneb välja teadvus ), siis need impulsid ei jää sinna ,,kinni", vaid nad lihtsalt läbivad selle punkti ja hajuvad
arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse. See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja erinevaid funktsioone.
arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse. See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja erinevaid funktsioone.