Näitena 2-testi kasutamise kohta on esitatud hobuste värvustunnuste lahknemissuhete kontroll nn "palomiino" värvusega hobuste (geenivalem Dd) ristamisel (palomiinod on hele- kõrvid, valge laka ja sabaga, kuni kuldpruunid või kreemikad). Palomiino värvusega hetero- sügootsete isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). Ülesanne. Näita 2 testi abil kas tegelik fenotüübiline lahknemine erines oluliselt teoreetilisest lahknemisest. 2-testi kasutamisel koostatakse vastav tabel. Tabel. 2-testi tabel faktilise ja teoreetilise lahknemissuhte kokkulangevuse kontrollimisel (F. B. Hutti, 1969 järgi) Fenotüüp Faktiliselt Teoreetiliselt Hälve (f-t) Hälbe ruut (f-t)2 (f-t)2
Erinevaid genotuupe tekib kokku neli: mustad (genotuubi fenotuubiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotuubiline lahknemissuhe nende kombinatsioonide jargi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotuubisuhe dihubriidsel ristamisel ja ilmneb teises polvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on uks tunnus dominantne ja teine retsessiivne. Dihubriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tuupi sugurakke ja ulaltoodud lahknemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid maaravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete kromosoomide paarides. Dihubriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste soltumatu kombinatsiooni reegli, mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: poluhubriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad jarglastel nende tunnuste koikvoimalikud kombinatsioonid. See seadus tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab soltumatuse seaduse nimetust. Geenide koostoime ehk interaktsioon
kromosoom (võib ära kaduda). Kromosoomid ühinevad ka otsapidi. 57. Mis on geenide komplementaarne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Komplementaarsus - e. üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotüüp A-B-) phjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Komplementaarsed geenid annavad fenotüübilisteks lahknemissuheteks dihübriidide ristamisel 9:3:3:1, 9:7, 9:6:1 vi 9:3:4. Esimese lahknemissuhte (9:3:3:1) näiteks vib tuua harjavormide päritavuse kanadel (Heinaru). 58. Mis on geenide epistaatiline toime? Epistaas - üks geen surub alla teise (teiste) geeni avaldumise. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B, b), teisel juhul retsessiivne (aa>B, b). Dominantsel epistaasil on omakorda kaks eri vormi A=b ja Ab. Lahknemissuhe 9:7 (Heinaru) 59. Mis on geenide duplikaatne toime ja millised lahknemissuhted tekivad
raade F1 põlvkonnas vaid punaseõielised piklike tolmuteradega taimed: punane värvus ja tolmuterade piklik kuju peavad olema dominantsed tunnused. Hübriidide iseviljastumisel saadi nelja fenotüübiga järglasi, nagu dihübriidsel ristamisel võib eeldada, kuid fenotüübiline suhe erines oodatavast (9:3:3:1) suhtest. Tegelik lahknemissuhe oli 24,3:1,1:1:7,1. Kui jätta välja rekombinantsed järglased, saaksime lahknemissuhte punaseõieliste piklite tolmuteradega järglaste ja valgeõieliste ümarate tolmuteradega järglaste vajel 3:1 - nagu monohübriidsel ristamisel. Siit saab järeldada, et vaadeldavad geenid kanduvad enamasti koos sest nad on aheldunud ja rekombinantsed järglased peavad moodustama geenide ristsiirde tulemusel. F1 põlvkonna gameetide moodustumisel toimus meioosis ristsiire, mille tulemusena tekkisid rekombinatsed kromosoomid, kus alleelid homoloogilistes kromosoomides olid vahetunud.
Näitena 2-testi kasutamise kohta on esitatud hobuste värvustunnuste lahknemissuhete kontroll nn "palomiino" värvusega hobuste (geenivalem Dd) ristamisel (palomiinod on helekõrvid, valge laka ja sabaga, kuni kuldpruunid või kreemikad). Palomiino värvusega heterosügootsete isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). 14. Rakutuum raku keskel paiknev, enamasti sfääriline tsütoloogilistes värvides intensiivsemalt värvuv moodustis. Tsütoplasma raku tuuma ja välismembraani vahelist ruumi täitev kolloidjas sültjas mass. Kromosoomid tuumakromatiini kondenseerumise tagajärjel moodustuvad niitjad , hiljem pulkjad või kepikesekujulised ise produtseeruvad moodustised rakus. Karüotüüp - indiviidi kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab
annaabi.ee 
