3. Moondekivimid - toimub kivimite ümber kristalliseerumine Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kuna laamade piirialadel toimub maakoore rebenemine ning liikumine. Samades piirkondades esineb ka vulkaanilisttegevust, eriti ookeaniliste laamade lahknemise aladel ja piirkondades, kus ookeaniline laam sukeldub. Maavärinate tekkimine Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu maakera laiali seismiliste lainetena ja tekibki maavärin. Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Kvalitatiivne, Mercelli skaala pallides, intensiivsuse hindamine, visuaalne hinnang 2. Kvantitatiivset, Richteri skaala magnituudides, võimsuse hindamine Vulkaani kuju ja omadused
laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahvööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, põhjustades mandrite rifistumist (Hawaii Imperaatori ahelik). 39. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. (1)survepinge kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged kahe keha eemale suunamine keha väljavenitamine (3)nihkepinged kaks paralleelset, kuid teineteisest mööda suunatud jõuvektorit. 40. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kurrud. Kurru mõiste ja kaks peamist liiki antiklinaal ja sünklinaal. Kivimite deformatsioon toimub neile rakendatavate jõudude ja nendes tekkivate pingete tulemusel. Kivim muudab kuju ja mahtu
aktiivsusega ala. Sealt kerkivad vahevööst väga kõrge temperatuuriga magmavoolud, mille kohal maakoor rabedaks muutub, lõheneb ja sealt voolab magma välja. Enamasti on sealne magma basaltse koostisega ja ei põhjusta plahvatusi vaid hoopis moodustab ookeanilisi saari, põhjustades mandrite riftistumist. 31. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. (1)survepinge kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged kahe keha eemale suunamine keha väljavenitamine (3)nihkepinged kaks paralleelset, kuid teineteisest mööda suunatud jõuvektorit. 32. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Haprad ja plastilised kivimid. Kurrud. Kurru mõiste ja kaks peamist liiki antiklinaal ja sünklinaal. Kivimite deformatsioon toimub neile rakendatavate jõudude ja nendes tekkivate pingete tulemusel. Kivim muudab kuju ja mahtu.
33. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma: 1) kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks (inglise k. compressive stress). 2) kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultaadina toimub keha väljavenitamine. Kehas tekivad venitus e. lahknemispinged (inglise k. tensional stress). 3) kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepinged (inglise k. shear stress). 34. Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Kivimitele rakendatava jõu ja nendes tekkivate pingete tulemusena toimub kivimite deformeerumine (inglise k. strain), s.t. kivim muudab kuju ja mahtu. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni:
Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma: a. kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks. b. kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultandina toimub keha välja venitamine. Kehas tekivad venitus- ehk lahknemispinged c. kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepingeid. 7. VULKANISM JA MAAVÄRINAD 7.1. Vulkaanid Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel ning jagunevad kuju, laava
annaabi.ee 
