1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 4 III Looming Autoriraamatud lastele: Pokuraamat (1994; 1. koht kirjaniku- ja kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Kassike ja kakuke (1995; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist (1995) Ahaa, kummitab! (1995) Pintselsabad (värsslugu, 1995) Kullast vilepill (1996) Iika: nii noor, aga juba nõid! (1997) Isand Tuutu ettevõtmised (1997) Pintselsabad (1998; 1. koht kunstniku- ja II koht kirjanikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Metsa pühapäev (1999; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Kuidas õppida vaatama? (2000, 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2002)
"Käru-Kaarel" "Käru-Kaarel" on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast vanaemast, kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest. "Samueli võlupadi" "Petra lood" Kasutatud kirjandus www.postimees.ee/476172/kasperi-tarkurkassidest- isepaise-noianeiuni/ www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja- illustraatorid/kristiina-kass et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass www.epl.ee/news/kultuur/kristiina-kass-kristiina-kass- kristiina-kass www.raamatumaailm
see soov tugevamaks muutus. Linna pealiskaudsetest askeldustest vabana sai Edgar Valter võimaluse süveneda loodusse ja oma tähelepanekuid pildis ja sõnas jäädvustada.Lisaks pidevalt jätkuvale kunstiloomingule sai ta valmis Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud inspiratsiooni Tallinna-päevilt, kunagisest ateljeest Pika Jala väravatornis. ,,Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" aastal 1995 on mõtteliseks jätkuks karikatuuriseeriale printsessidest ja lohedest.Teised raamatud on nii või teisiti saanud ainet, tegelasi ja tegevuspaiku Võrumaalt. Pöörismäe kass Sooru tõi pähe loo ,,Kassike ja kakuke" aastal 1995 ja 2006 ja talulähedases kruusakarjääris ehitavad vanakraamist hubast kodu ,,Pintselsabad" värsslugu aastal 1995, jutt aastal 1998 ja 2006 ja metsast koju toodud juurikatest ja
Telefoni teel tuleb teha niisama kvaliteetset tööd kui klientidega silmast silma suhtlemisel. Teie hääl peab olema reibas, hääletoon sõbralik, viisakas kontrollitud ja positiivne iga kõne jaoks tööpäeva lõpuni. Mõningaid soovitusi, mida saate kasutada oma telefonisuhtluses: Ka telefoni teel suheldes saab jätta positiivset või negatiivset esmamuljet. Kliendile on oluline saada esmamuljet teist kui lahkest, naeratavast ja professionaalsest teenindajast Naeratage telefonile siis on teie hääletoon lahkem ja sõbralikum. Klient ei näe, kuid tunnetab seda. Telefonisuhtluses puudub kliendiga silmside, kuid klient tajub, kas me kuulame teda aktiivselt ja saame temast aru. Telefoni vastuvõtja ees võiks olla peegel. Te saate selle abil kontrollida näoilmet ja kehaasendit. On teada, et telefonitsi suhtleja istumisviis ja kehaasend mõjutavad ka
hea raamat. „Käru Kaarel“ on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast – vanaemast, kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest. Need kaks raamatut on minu arust Kristiina Kassi teostest parimad ning ma arvan, et ma võiksin isegi millalgi neid lugeda. http://www.apollo.ee/sandri-mikroskoop.html, https://www.rahvaraamat.ee/p/k%C3%A4ru- kaarel/36952/et?isbn=9789949270941 Kristiina Kass Eesti elus Mina arvan, et Kristiina Kass on üks parimaid Eesti kirjanikke, sest tema raamatud on harivad
tugev, kuid tal oli hea süda ja ta kasutas oma tugevust ära selleks, et kedagi aidata mitte kellegile halba teha. Ja ka see on loo sõnumiks, et alati saab heategu tasutud. Kuningapoeg oli hea ja aitas kuningat, tema naist ja tütart ning tänutäheks sai kuningatütre endale naiseks. Katherine pähklilemb Maailmakirjanduse muinasjutt Sisukokkuvõte: See lugu jutustab väikesest printsessist Sametpõsest ja tema kurjast kasuemast ning lahkest kasuõest Katherinest. Ühel päeval sai kasuema aru, et Sametpõsest sirgub kaunim tüdruk, kui tema enda tütar. Nii otsustas ta siis abi paluda vanaeidelt, kes oskavat igasuguseid imesid korda saata. Vanaeit võlus nagu soovitud Sametpõsele lamba pea. Sametpõse kasuõde oli, aga väga abivamis ja otsustas koos oma õega kodunt põgeneda. Nad kõndisid kuni leidsid kauni palee. Katherine läks julgelt, koputas uksele ja palus endale ja õele öömaja. Lahked inimesed majas võtsid nad vastu
kooki". Autor on Lehte Hainsalu ja joonistanud Viive Noor. Ilmunud aastal 1990. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Ma arvan, et see raamat ei kutsu nii palju lugema, kui näiteks "Jussikese seitse sõpra." Raamatus on pikemad tekstid ja illustratsioonid ei ole nii head. Samas on juttu sisu huvitav ja lastele kindlasti meeldiks seda kuulata. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib lahkest tüdrukust, kes küpsetas pannkooke. Need koogid andis ta aga näljastele loomadele ära. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja raamat õpetab lastele kindlasti teistega jagama oma asju. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Kui on teemaks näiteks headus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Numbreid ja loendamist saab ka selle raamatu põhjal õpetada. 6. Kellele on raamat suunatud
Lumi on teinud tuppa hange, ämblikuvõrgud on igal poole, seinad on purunenud, toas pole midagi muud kui paar lagunenud tooli ja logu voodi. Ekke Moor tõuseb asemelt, võtab oma asjad ja lahkub. Ta ei hakka täna kauplema vaid ta ostab kokku igasugu erinevad asju, et teha Pilleriini kodu hubasemaks ja rõõmsamaks. Hütti tagasi jõudes teeb ta toa hoopis teistsuguseks, ta koristab ja viimaks näebki maja poole ilusam välja. Hoolimata Ekke lahkest südamest ja heast tahtest on Pille Riin kõige selle vastu ja põrnitseb teda tigedalt. Ekke tahab talle keretäie anda, aga Pilleriin jookseb kiirelt toa nurka varju ja hakkab rääkima Ekkele, miks ta tegelikult sellises olukorras elab ja miks tal ei ole kedagi. Viimaks küsib ta Ekkelt, et kas ta mõtleb kauaks siia jääda, aga ekke plaanib juba vara hommikul lahkuda. Kui Ekke magama tahab hakata jääma ütleb Pilleriin, et ta ei taha, et Ekke veel magama
öö. Lumi on teinud tuppa hange, ämblikuvõrgud on igal poole, seinad on purunenud, toas pole midagi muud kui paar lagunenud tooli ja logu voodi. Ekke Moor tõuseb asemelt, võtab oma asjad ja lahkub. Ta ei hakka täna kauplema vaid ta ostab kokku igasugu erinevad asju, et teha Pilleriini kodu hubasemaks ja rõõmsamaks. Hütti tagasi jõudes teeb ta toa hoopis teistsuguseks, ta koristab ja viimaks näebki maja poole ilusam välja. Hoolimata Ekke lahkest südamest ja heast tahtest on Pille Riin kõige selle vastu ja põrnitseb teda tigedalt. Ekke tahab talle keretäie anda, aga Pilleriin jookseb kiirelt toa nurka varju ja hakkab rääkima Ekkele, miks ta tegelikult sellises olukorras elab ja miks tal ei ole kedagi. Viimaks küsib ta Ekkelt, et kas ta mõtleb kauaks siia jääda, aga ekke plaanib juba vara hommikul lahkuda. Kui Ekke magama tahab hakata jääma ütleb Pilleriin, et ta ei taha, et Ekke veel magama läheks, et ta tuli
«Jah, ja temal on enesel niisugused suured,, sügavad, süsimustad silmad, et -- et --» «Ohoo!» naeris Agnes, «on tal nii ilusad silmad, siis lähme vaatama!» Agnes võttis laualt paberilehe, mässis kuldraha selle sisse ja läks ümmardaja seltsis alla, Kerjaja kummardas preili ees maani ja hakkas liigutatud häälega oma palvet ette kandma. «Ma tean kõik,» ütles Agnes vahele ja pistis paberi sisse mässitud kullatüki kerjaja pihku. 381 Ilma pikema palveta sasis kerjaja lahkest käest kinni ja surus huuled ta siidpehmele nahale. See oli pikk, kuum, ahne suuandmine ja -- uhke preili laskis seda ümmardaja suureks imestuseks ilma tõrkumata sündida.' Ta pidi viimaks käe vägisi tagasi tõmbama, sest kerjaja näis lahtilaskmise unustanud olevat. «Oled sa nüüd terve?» küsis Agnes kentsakalt kõikuva häälega. Kerjaja ajas oma vägeva keha sirgeks; tema kurnatud näol õitses nüüd tõesti tervise jume.
annaabi.ee 
