1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks (kiirendamiseks). Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Kuid nende vahel tekkisid tõsised lahkehelid ja 1880. aastal suundus Hurt elama Peterburgi. Seal ta organiseeris Peterburi eestlaste kooli- ja seltsitegevust, et tõsta rahva haridustaset ja arendada kokkukuuluvustunnet. Hurt töötas Peterburis 1901. aastani eesti Jaani koguduse pastorina. Neil aastatel pühendas ta oma elu teadusele. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Kuna ta oli ka andekas kirjamees propageeris ta uut kirjaviisi. Eesti
väljakujunemist. Jääaeg ja inimese arenemine Inimese eraldumine loomariigist algas umbes 40 miljonit aastat tagasi. 300 000 700 000 a. tagasi elasid Jaava saarel ja Aafrika Olduway orus Tansaanias ahvinimesed (pintekantroobid), Hiinas sinantroobid, veidi hiljem Euroopas Heidelbergi inimene (ühendatakse rühma Homo erectus). Homo sapiens sapiens e. mõtlev/lobisev inimene ilmus umbes 120 tuhat aastat tagasi. Lahkehelid mõistete "jääkate" ja "jäävaheaeg" vahel Osa uurijaid loeb jäävaheajaks aega, mille kliimaoptimumi ajal oli kliima soojem või vähemalt samasoe kui praegu. Teised väidavad, et eelnenud jäävaheaegade kliima pidi olema soojem kui Holotseeni (viimase pärastjääaja kliimaoptimumi ajal). Mõned peavad isesevaks jäätumiseks juba pärast mõningat jää taandumist aset leidnud uue liustiku ajautist pealetungi.
Laulupeo korraldamise luba küsiti juba kaks aastat enne seda, kui esimene üldlaulupidu toimus ehk 1867, Balti kindralkubernerilt. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed, see tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Jakobsonil ja Jannsenil tekkisid mõni kuu enne laulupidu lahkehelid, millist repetuaari esitada. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Tänu sellele Jakobson laulupeole ei ilmunud. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare
loodusõnnetused Lähtepiirkond(tõuketegurid) Sihtpiirkond(tõmbetegurid) Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Kõrge palk Halvad elamustingimused Head elamistingimused Inimestevahelised lahkehelid Sugulsed, sõbrad Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond Ebasoodne looduskekkond Soodne tervislik looduskeskkond Positiivne mõju Negatiivne mõju lähterii Väheneb tööpuudus Väheneb tööealiste inimeste arv k Osa teenitud rahast saadetakse Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed
püüdsid sealgi hoida demokraatlikku suunda. Jakobson pidid ise käima Aleksandrikooli asju ametiasustustes virgutamas. Sealjuures oli ta lähedas isiklikus kontaktis Köleriga. 20 Kooli peakomitee presidendiks valiti Hurt, auliikmeteks said Köler ja Jakobson, aupresidendiks keisri ihuarst Ph. Karell. Ent juba peakomitee esimestel aastatel tekkisid lahkehelid Hurdal Köleri ja Jakobsoniga. Peterburi eestlaste osatähtsus Aleksandrikooli eeltöödes jäi siiski tagasihoidlikuks. 3 Ühiskonnategelasena ja põllumehena kodumaal (1871-1882) C. R. Jakobsonist kujunes põllumees, põllumajandusliku kirjanduse soetaja , talurahva suur juht ja organiseerija põllumeeste seltsides. Temast sai eesti 1870-1880-ndate aasta ühiskondliku liikumise keskne tegelane. 1870
suurteks salakaubavedajaks võis pidada. 106 V. Alleks ..., lk 39. 27 Kokkuvõtte Kahekümnenda sajandi alguse pöördelised sündmused tõid nii eestlastele kui lätlastele võimaluse iseseisvumiseks ning oma rahvusriigi rajamiseks. Need võimalused kasutati ära ning, olles saatusekaaslased, suudeti oma riigi kättevõitlemisel ka koostööd teha. Esimesed lahkehelid saabusid aga siis, kui oli tarvis omavahelist riigipiiri määrama hakata. Eesti ja Läti piirialadel oli kujunenud segaasustus, kuna sadade aastate jooksul oli see piirkond olnud Liivimaa keskosaks ning ühelgi võõrvõimul polnud soovi ega tarvidust rahvuste asuala arvestades oma haldusüksuste piire kujundada. Uues olukorras soovisid aga mõlemad rahvusriigid seista just oma huvide eest. Kui suuremas osas piirijoone