Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta erineb teistest tõugudest. Olles aastasadu harjunud elatuma rannikualade madalast kasinast rohust ja talvel napist heinast, mida ikaldusaastatel tuli suurelt osalt asendada põhu ja isegi katuseõlgedega, kujunes ta sööda suhtes vähenõudlikuks ja heaks söödakasutajaks. Ta suudab rohtu hammustada madalamalt kui kultuurtõud ja püsib heas toitumuses seal, kus teised hobused lahjuvad. Mereäärsete karjamaade liigirikas rohi on madal, kuid kõrge toiteväärtusega, sisaldades rohkesti valku ja mineraalaineid. Sageli alahinnatakse looduslike tingimuste mõju tõugude kujunemisel. Inimene üksipäini ei loo tõugu, samavõrra tähtsat osa etendab loodus. Kohalikele tõugudele tuleb vaadata kui loodusliku valiku teel tekkinud ökoloogilistele tüüpidele, millele teatavat mõju on avaldanud ka inimene
kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid
spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas
= 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini. Nooremised peaksid tiinuse ajal juurde võtma 35-45 kg. Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad lahjuvad imetamisel liigselt, nende ind pärast põrsaste võõrutamist lükkub edasi. Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM Tiinete emiste kehamassi juurdekasv on tingitud: Viljastusproduktide kasvust, Eelneval imetamisperioodil ärakasutatud kehaainete taastumisest, Emise füsioloogilisest kasvust (noored emised),
põrsaid jälgida, seetõttu võiks olla emise ja põrsaste lamamisala vahel läbipaistvad piirded. Vajalik on kasutada vähest allapanu. 11.Põrsaste võõrutamine, võõrutusjärgsed probleemid. Põrsaste võõrutamise ajast oleneb otseselt seakasvatuse tulukus. Mida varem põrsaid võõrutada, seda rohkem saab kasutada emiseid ja toota intensiivsemalt põrsaid emise kohta aastas. Põrsaste varajasemal võõrutamisel lahjuvad emised vähem ja vähem kulub ka sööta sugukarja pidamiseks. Mida varem põrsaid võõrutatakse, seda lähedasem peab olema põrsaste lisasööt oma koostiselt emisepiimale ja seda paremad peavad olema põrsaste pidamistingimused. Põrsaste võõrutamise viise on kaks: 1. järkjärguline võõrutamine mõni päev enne tegelikku võõrutamist valmistatakse neid järk- järgult ette, s
annaabi.ee 
