Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõned liikmed salgas kulutavad kogu oma aja söömisele, ega jälgi vaenlasi kunagi; loodulik valik soosib neid, nende
kaitstavail territooriumidel. Niisiis paistavad ka liigisisesel tasandil grupieluviisi seisukohast olulised olevat needsamad kaks tegurit: toit ja vaenlased. Nagu alljärgnevast näeme, lisandub neile kahele tegurile veel kolmas sigimine. Järgnevalt käsitleme neid aspekte detailsemalt. Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvelolek Paljude kiskjate puhul sõltub nende rünnaku edukus üllatusefektist. Kui eeldatav ohver märkab vaenlast piisavalt vara, suudab ta põgeneda või end kaitsta. Kanakulli rünnakud üksikutele tuvidele või väikestele salkadele on tavaliselt edukamad kui rünnakud suurtele tuvisalkadele (joonis 6.3a). Miks? Mida suurem on tuvisalk, seda kaugemalt märkavad nad
Ökosüsteemi seisundile avaldab kõige otsesemat mõju aastane soojusbilanss. Rahulikuma dünaamikaga aastatel on veekogude seisund parem. Sademed mõjutavad veekogu seisundit veevahetuse intensiivsuse, ainevoo ja veetaseme dünaamika kaudu. Siin on normaalne loogiline küsimus, kas veerikastel perioodidel uhutakse valgalalt rohkem aineid sisse, mille tagajärjel seisund halveneb või vastupidi veerikastel perioodidel toimub nn. lahjendusefekt, kus ainete kontsentratsioonid veekogudes vähenevad. Vastus võib olla erinev sõltuvalt veekogu valgalast ja veekogu morfomeetriast. Reeglina Eesti tingimustes on valdav veerikastel perioodidel lahjendusefekt. Neil perioodidel on küll märgata suuremat huumusainete sissevoolu, kuid teatavasti on neil ökosüsteemi stabiliseeriv mõju. Selleks, et hinnata veekogu peab teadma kasutatavate näitajate klassifikatsiooni. 7.Järvede ökoloogilise seisundi indeksile esitatavad nõuded.
Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri -näit. polügüüniat ehk "mitmenaisepidamist" soodustab see, kui ühtede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel Grupieluviisi eelised turvalisuse seisukohast. Grupieluviis tasub end ära peamiselt siis, kui see (a) pakub paremat kaitstust vaenlaste eest (b) võimaldab efektiivsemalt toituda Valvsusaste, ohupiirkonna suurus, lahjendusefekt jt. efektid. Kõrgenenud valvsusaste - grupis on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks. Grupi lahjendusefekt - suure grupi koosseisus viibides on igal üksikul indiviidil kiskja rünnaku korral ohvriks sattumise tõenäosus nii mitu korda väiksem, kui mitu liiget on grupis
eest tõsta mitmel erineval moel: • kõrgenenud valvsusaste – Seltsingus on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kasvab kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus. Näiteks mida suurem oli ühes katses karpkalade parv, seda rutem katkestasid nad haugi mudeli vette asetamise korral toitumise ja asusid valvele; Mida suurem oli tuvisalga suurus, seda vähem edukas oli kanakulli rünnak tuvidele, sest suuremad salgad põgenesid varem kui väiksemad. • lahjendusefekt – Suure loomarühma koosseisus viibides on igal üksikul indiviidil kiskja rünnaku korral ohvriks sattumise tõenäosus puht statistilistest põhjustest tulenevalt nii mitu korda väiksem, kui mitu liiget on grupis. Arvatakse, et just lahjendusefekt soodustab hiigelsuurte seltsingute kujunemist loomadel. • väiksem ohupiirkond – Kiskja rünnaku korral on rünnakupiirkonnas viibiva isendi jaoks oht seda väiksem, mida lähemal asuvad talle teised isendid. Isendi
territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri. Näit. polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist” soodustab see, kui ühede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel. Grupieluviisi põhjused. Grupieluviisi eeliseid turvalisuse seisukohast. Grupieluviisi eeliseid toitumise seisukohast. Elatakse grupis, kui see pakub paremat kaitset vaenlase eest ja kui on võimalik efektiivsemalt toituda. Turvalisus: (a) kõrgenenud valvsusaste (b) grupi lahjendusefekt (c) väiksem ohupiirkond (d) kiskja tähelepanu hajutamine (e) ühine kaitse tugeva vaenlase eest. Toitumine: (a) ühine jahipidamine (b) süsteemne ressursikasutus (c) grupp kui informatsioonitsenter Sugulussuhted ja kooselu. Noorloomade soospetsiifilise hajumise funktsioon, näiteid. Enamjaolt elavad kooselu või lähestikku sugulased. Hajumise funktsioon on inbriidingu ohu vähendamine. N: lindudel on hajuvaks sugupooleks enamasti emased. Põhjus: linnud on
tööle spetsialiseerunud klass (sõdurid). Teine tuntud grupiline kaitseviis on teada muskusveistelt, kes kaitsevad end huntide eest moodustades tiheda ringi, mille sees on emased ja vasikad ja mida kaitseb sarvepaaridest ja laupadest moodustunud müür. Kui kiskja siiski saab karjale piisavalt ligi ja kari ei osuta vastupanu, on kiskja ees valik, millist saaklooma võtta. Paljudel juhtudel on täheldatud kiskja segadussesattumist. Lahjendusefekt Kolmas grupieluviisi eelis on puhtalt statistiline. Võrreldes loomagruppi, mis koosneb ühest, 10-st ja 100-st isendist, kes satuvad kokku kiskjaga, on esimese tõenaosus saada ohvriks 1:1, teise 1:10 ja kolmandal 1:100. Seega tasub indiviidil liituda suurema grupiga. See mehhanism aga kaotab oma võlu kui suuremal karjal on ka rohkem kiskjarunnakuid ja sageli see just nii ongi. Sellele vaatamata võib kiskjaid grupi liikme kohta olla vähem kui üksikult elades.
annaabi.ee 
