lahust. Hoian keevas vesivannis 5 minutit. TAA lisamisel tekkis lahusesse paks kollakas-valge sade. Kuumutamisel värvus kogu lahus mustjaks. Seejärel tsentrifuugin sademe ning kontrollin pärast tsentrifuugimist sadenemise täielikkust. Selle jaoks lisan umbes 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kuna tekkis pruunikas sade vee ja lahuse piirpinnale, siis lahjendan lahust kahekordse mahuni, lisan 5 tilka TAA ja hoian vesivannil veel 2 minutit. Seejärel tsentrifuugin uuesti ja valan vee pealt. Pesen sadet pesuveega, mis on valmistatud 10 ml destilleeritud veele lisatud 2 tilga konts. HCl ja 2 tilga TAA kokkusegamisel, mida on kuumutatud. Pesemiseks lisan sademele 1-2 ml pesuvett, segan ja tsentrifuugin. A-alarühma analüüs Valan tsentrifugaadi pealt ära ja lahustan sademe konts. HNO 3-ga, lisan ka vett.
lahusega. Tsentrifuugin sademe ja lisan sellele võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Tsentrifuugin uuesti ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks. Sademe CoS ja NiS analüüs Lisan sademele 1-2 tilka konts. HCl ja 1-2 tilka konts. HNO 3. Lahus värvus roheliseks. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile. 3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Kuumutan hapete liia eraldamiseks nii kaua, kuni pruuni NO-d enam ei eraldu ja lahjendan veega 1-1,5 ml. Lahus värvub rohelisest kollaseks. Ni2+-ioonide tõestamine Kannan filterpaberile tilga lahust ja lisan sellele tilga dimetüülglüoksiimi (Tšugajevi reaktiiv). Hoian filterpaberit avatud NH3 H2O pudeli kohal. Kuna Ni2+-ioonide tõestamiseks peaks tekkima filterpaberile roosakas laik, kuid seda ei tekkinud. Seega ei sisalda lahus nikli ioone. Co2+-ioonide tõestamine Võtan 4-5 tilka lahust ja lisan umbse 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud
25 ml tööreaktiivi valmistamiseks võetakse vastav mõõtekolb, millesse viiakse: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi; 1,5 mg peroksüdaasi; 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0; K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni. Kuni tarvitamiseni säilitatakse tööreaktiivi külmkapi temperatuuril. Tundmatu proovi ettevalmistamine Sidruni mahl 50ml katseklaasi valan 1ml filtreeritud sidruni mahla ja lahjendan x50 korda destilleeritud veega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Selleks, et glükoosi kontsentratsiooni tundmatus proovis kindlaks teha, tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel =410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (= optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel.
Töö käik: Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on keskses rollis tööreaktiiv, mis sisaldab eelkirjeldatud ensüüme GOx ja POx, kromogeenset substraadi K4[Fe(CN)6] ja fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0. Töötan ettevalmistatud reaktiiviga. Uuritava lahuse ettevalmistamine Tundmatuks prooviks on naturaalne apelsiinimahl. Pressin apelsiinist umbes 5 ml mahla, mida pärast vajalikul määral lahjendan. (1/200 ml). Selleks valan 200 ml-lise katseklaasi 1 ml apelsiinimahla ja lisan kriipsuni vett. Glükoosilahuste valmistamine Kindlakontsetratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standart- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standaartlahusest valmistam 3 lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste tegemiseks kasutan samm-sammult lahjendamine.
Lisan sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Sademes NiS ja CoS. Lahuses Fe2+. Eraldan sademe tsetnrifuugimisega ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks. Sademe CoS ja NiS analüüs Lisan paar tilka konts. HCl ja paar tilka konts. HNO 3. 3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S 3NiS + 2HNO3 + 6HCl → 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Hapete liia eraldamiseks kuumutan vesivannil nii kaua, kuni ei eraldu enam pruuni lämmastikoksiidi. Seejärel lahjendan lahust kuni 1,5 ml-ni. Ni2+-ioonide tõestamine Viin läbi järgneva tõestuse filterpaberil. Kannan tilga analüüsitavat lahust filterpaberile, lisan tilga dimetüülglüoksiimi lahust (DMG ehk Tšugajevi reaktiiv, CH3(CNOH)2CH3). Seejärel hoian filterpaberil avatud NH3 H2O pudeli kohal. Kuna tekib suur ja lai roosakas laik, siis on sellega Ni2+-ioonide olemasolu tõestatud. Aniooni tõestusreaktsioonid Kõigepealt mõõdan universaalindikaatoriga lahuse pH, mis on umbes 4-5, seega
molekulide välispinnale (hüdrofoobsed ,,pead" pööravad end ringi), mille tagajärjel valk dehüdratiseerub ja sadestub lahusest välja. Vee lisamisel lahustub tekkinud sade, va juhul, kui orgaanilist solventi lisatakse suures koguses, mis põhjustab valgu pöördumatu denaturatsiooni. Sellisel juhul ei lahustu sade enam täielikult. Töö käik Valan katseklaasi 2 ml munavalgu lahust ja lisan tilgakaupa atsetooni. Sademe tekkimisel lahjendan katseklaasi sisu veega. Järeldus Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, mis näitab, et valk denatureerus. Vee lisamisel sade lahustus, mis tähendab, et tegemist oli pöörduva denaturatsiooniga (toimus renaturatsioon). 1.2.Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud koosnevad süsinikest, vesinikest ja hapnikutest. Struktuuriliselt jaotatakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks"
katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: Katseklaasi valame 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega ja jälgime, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele atsetooni, tekib sade. Seejärel lahjendan veega, kuid sade ei lahustu ära. Toimus pöördumatu denaturatsioon. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on arvukas bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele, et monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse, on nad ka
Taime tinktuur aitab igemepõletiku puhul. Tinktuur Võtan tumeda keeratava kaanega purgi, täidan õitega (tükeldatud 4ks sektoriks) ja valan üle 40° viinaga. Jätan seisma vähemalt 2 nädalaks aknale päikese soojusesse. Hiljem kurnan läbi marli tumedasse purki. Sulgen korgi hoolikalt ja hoian pimedas, jahedas kohas. Tinktuur on sama efektiivne kui apteegist ostetu. Gripi puhul: 1 spl tinktuuri 1 kl kuumale teele, nohu puhul lahjendan tinktuuri 1:1 tilgutamiseks ninna. Kurku võib määrida sama tinktuuriga (kuristamiseks lahjendada 1:5). Tee Õisi, lehti, varsi võiks kuivatada talvise tee jaoks. Tee valmistamiseks 1 kl keevale veele võiks lisada lehti ja õisi peenestatult. Olenevalt peensusastmest on sobilik kogus lisamiseks 1 tl kuni 1 spl. teed lastakse tõmmata 15 min. Toit Suvel värskena peenralt võetud lehti võib kasutada toidus. Suppi või hautisesse on soovitav
annaabi.ee 
