14.detsembril 1939.aastal välja. Sõja tagajärjed: sõda peeti sada viis päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad. Soome piirialad . Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma seaduslikest aladest. Rahulepinguga saavutas Nõukogude Liit kõik püstitatud strateegilised eesmärgid , kuid Soome säilitas iseseisvuse . Talvesõja lahingud näitasid selgelt ,et Punaarmee lahinguline ettevalmistus ja juhtimine oli 1939.aastal sedavõrd nõrk ,et see ei võimaldanud oma ülekaalus elavjõus kui ka tehnikas maksma panna.
sakslased alustasid rünnakut vene väed Narva all mille tulemusena vallutati Narva, Jaanilinn. Johan Laidoner 1919 määrati sõjaväe ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra, edutas juhtivatele kohtadele noori andekaid mehi, moodustas vabatahtlikest (koolipoisid ) eriväeosad nt: Kuperjanovi partisanipataljoni, Kalevlaste maleva jt. Murrang sõjategevuse käigus Kui alguses oli Punaarmeed saatnud suur lahinguline edu mille tulemusena olid nad vallutanud suure osa Lõuna- ja Ida Eestist s.h Narva, Rakvere, Tartu, Võru ja Valga, siis 1919 aastal, mil Punased olid jõudnud Tallinna alla muutusid asjaolud eestlaste kasuks. Eestlased alustasid Laidoneri juhtimisel hoogsalt vastupealetungi, millest võtsid ka osa siinsed venelased, baltisakslased, soomlased, kui ka Tallinna all Inglise laevastik. Samuti muutusid ka tänu kinni tuisanud maanteedele väga oluliseks raudteed. Tallinnas oli eesti sõjaväele
põlemisest tekkiva gaasi survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua tagasilööki. Padrunid antakse ette lindist või salvest. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu. Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). Lahinguline (praktiline) laskekiirus on 100300, tehniline (maksimaalne) 5003000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800 1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka püstolkuulipildujas. 2.3.Liigitamine: Kuulipildujaid liigitatakse: · kergeteks automaadipadrunil, · keskmisteks vintpüssipadrunil, · rasketeks (suurekaliibrilisteks) tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, statiivil või lafetil 2.4.Kasutamine:
20 Rahuleping kaotas 10% Soome seaduslikest aladest Kaotati: Osa Sallast Enamik Soome Karjalast Viiburilinn Sortavala Petsamost Kalastajasaarenno 4 Soome lahe saart Kogu Laadoga järv Rahulepinguga püstitas Nõukogude Liit kõik strateegilised eesmärgid 21 Soome säilitas iseseisvuse Sõda näitas kuivõrd nõrk oli Punaarmee lahinguline ettevalmistus See ei võimaldanud oma ülekaalu elavjõus ja tehnikas maksma panna 22 Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest Haavatutena 39 886 meest Teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 434 meest Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele oma meelepäraselt nagu ikka NSVL'i statistikas Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVL'i kaotusteks
16 Lubaduse esimest poolt sakslased pidasid, kuid teist poolt rikkusid õige pea. Varsti selgus, et formeeritava diviisi juhtkond koosnes peaaegu täielikult sakslastest. Tuli leppida olukorraga, et eestlastest juhtkond oli rügementides ja pataljonides. Sakslased olid põhimõtteliselt adjutandid ja majandusmehed. Ka diviisile otseselt alluvate üksuste ülemad olid sakslased. Tegelikult tegutses diviisi lahinguline koosseis hiljem Eesti pinnal olnud lahingutes eestlastest ohvitseride juhtimisel. Sakslastest koosnev diviisi staap ei juhtinud Eestis ühtegi lahingut, arvestamata rügemendi Vabatahtlikuks kutsumise poster ülemate poolt tehtud otsuseid. Kuna Eesti Leegion kuulus Relva-SSi koosseisu ja oli allutatud välismaalastest koosneva üksusena selle juhtimisele, siis sai leegion eestlaste üksustest ainukesena eeskujuliku relvastuse, mis ei erinenud Saksa eliitvägede omast
000 meest. Tegelikult arvatakse hukkunute arv ulatuvat 300.000 meheni, kuna haavatute arv oli veelgi suurem. Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool miljonit elanikku olid sunnitud lahkuma oma kodudest ja asuma elama Soome. N. Liidule jäid ka Petsamo niklikaevandused Kirde-Soomes. Talvesõja lahingud näitasid ilmselgelt, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et see ei võimaldanud nii elavjõus kui ka tehnikas ülekaalukaalus olevatel jõududel mõjule pääseda. Punaarmee juhtide unistus "välksõjast" sakslaste eeskujul varises kokku juba sõja esimestel päevadel. Kavatsetud lühike sõjaretk, mis pidi arvestuste kohaselt hõlmama nn. "kohaliku aktsioonina" vaid Leningradi sõjaväeringkonda, kujunes tegelikult kogu riiki kurnavaks sõjaks, mis sidus suure osa N. Liidu relvajõududest.
(liigub-katab). Ettekanne tulekontaktist rühmaülemale: Vt 2.6 Side ettekanded 4. Vastase mahasurumine Tulekontrolli saavutamine ja hoidmine. Niipea kui vastase asukoht on kindlaks tehtud, peab jaoülem suunama jao tule vastasele, andes selleks allüksusele tulekäskluse. Vastase mahasuru- miseks ja tulekontrolli saavutamiseks peab olema esimene löök piisavalt tugev. Vt 2.8 Tulejuhtimiskäsud Näiteks: anda kiirtulekäsklus „TULD”, lahinguline laskekiirus kuni 30 lasku minutis, 5 lasku 10 sekundiga. Seda tuleliiki mitte kasutada kauem kui 10-15 sekundit, kuna kulub liiga palju laskemoona. Kohe kui vasta- ne on maha surutud, tuleb tulekontrolli hoidmiseks anda uus tulekäsklus, et laskemoona vähem kuluks. Vastane ei tohi saavutada olukorra üle initsiatiivi. Näiteks käsklused: „Vaata ja lase”, „Vasakult paremale 2 padrunit tuld” – jao võitlejad tulistavad ükshaaval, vasakult paremale, kaks padrunit vastase suunas.
annaabi.ee 
