leidmist. Kõike, mis on sõnades väljendatud, saab arutada ja analüüsida. See, kas ja kuidas jõutakse reaalselt kõiki osapooli rahuldavale tulemusele, sõltub paljustki konkreetsest situatsioonist ning osapoolte taiplikkusest. Konflikti tunnistamine on esimene asjalik samm selle lahendamise suunas. Öeldakse, et parem juba õudne lõpp kui lõputu õudus. Konflikti arukal lahendamisel on võimalik ka õnnelik lõpp. Suurel määral sõltub inimeste isiksuslikest omadustest, millise lahendusstrateegia kasuks otsustatakse. Ekstravertsed inimesed reageerivad konfliktile rutem ning soovivad olukorda avalikult arutada. Intravertsed inimesed seevastu vaagivad tekkinud olukorda kauem ja reageerivad pigem siis, kui jõuavad mingile otsusele või sisepinge muutub talumatuks. Mõlemal isiksusetüübil on omad plussid ja miinused. Kuna konflikti on haaratud tavaliselt rohkem kui üks inimene, tulevad mõlema isiksusetüübi eripärad olukorra lahendamisele kasuks.
Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Atributsiooniteooria keskendub seletusele,mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Atributsiooni teooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tahetud jõupingutustest, lahendusstrateegia valikust ja veel mitmetest teistest asjaoludest nende saavutusmotivatsioonis. Edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Iseloomustada saab kolmest aspektist: 1-inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste(põhjus inimesest endast- võimed, jõupingutus) või välimistena(ül raskus ja vedamine) 2- inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjusi
teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Õpilane võib nii edu kui ka ebaedu seletada võimetega, jõupingutuse, ülesande iseloomu või õnnega
de koostamise ja analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskusi. Gümnaasiu- mitasemel hinnatakse lisaks ka hüpoteeside sõnastamise, katse kavandamise, andmetabelite korrastamise, järelduste ja üldistuste tegemise ning nende usaldusväärsuse hindamise, prog- noosimise ja uuringu muutmisvajaduse põhjendamise oskusi. Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on i) probleemi määratlemine, ii) prob- leemi sisu avamine, iii) lahendusstrateegia leidmine, iv) strateegia rakendamine, v) tulemuste hindamine. Mitme ligilähedaselt samaväärse lahendiga probleemide puhul lisandub otsuste- gemine. Otsuste tegemise oskus seisneb erinevate aspektide põhjendatud arvestamises komp- romisslahendi leidmisel. Seetõttu on otsustegemise metoodikate õpetamisel otstarbekam kasu- tada erinevaid rühmatöö ja ühisõppe meetodeid. Tulemuste hindamisel peab silmas pidama, et
Õpimotivatsiooni käsitlemine atributsiooniteoorias. Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset disso- nantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Kontrollitud tingimustes tehtud eksperimendid on kinnitanud, et edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Kui kahel katserühmal lasta lahendada ülesandeid,
annaabi.ee 
