Sellega jäätmejaama rajamisega kaasnevad teatud keskkonnaalased muutused, mis mõjutavad selle piirkonna kohalikke elanikke. Seega võib öelda, et sotsiaalseks grupiks, keda selle tegevusega kaasnevad keskkonnaalased muutudes kõige rohkem puudutavad ja mõjutavad on rajatava jäätmejaama asukoha vahetus läheduses elavad elanikud. Jäätmejaama rajamist saab jagada etappideks: probleemi tuvastamine ja eesmärgi määratlemine; info kogumine koos mõjude prognoosimisega; lahendusettepanekute väljapakkumine, otsustamine ning elluviimine; analüüs ja mõjude järelhindamine. Kaasata saab ja on vaja kõigis neis etappides mida varem sellega alustada, seda paremini suudavad osalejad toimuvast aru saada ning sisukalt panustada (Kaasamise ..., 2011). Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks. Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimeste tervise
kontrolliinstants. Lisaks on ka täiendavad otsustusinstitutsioonid nagu avalik- õiguslikud omavalitsus institutsioonid (kaubandus- ja tööstuskojad), ametiühingud ja tööandjate ühendused, majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid (EL, IMF, WTO). 24. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvad parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud, turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus. 25. Majanduspoliitika faasid Esimeses faasis on harilikult komplekstoimingud, mis on nö ettevalmistava iseloomuga. Olukorra analüüs, mis kulgeb üldjuhul paralleelselt eesmärgi määratlemisega. Eesmärgi määramine, st eesmärgi püstitamine,
oma funktsioonidele vastavalt kui majanduspoliitika kandjate kontrollinstants. 24. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus. Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. 25. Majanduspoliitika faasid Uued otsustused ja lahendused tekivad tavaliselt ideede maailma ja sündmuste maailma kokkupuutepunktis (joonis 8). Majanduspoliitika kavandamine ja elluviimine koosneb erinevatest faasidest (etappidest) ja nende raames tehtavatest mitmesugustest toimingutest. Esimeses faasis on harilikult komplekstoiminguid, mis on n-ö ettevalmistava iseloomuga.
Kaubandusorganisatsioon (WTO). Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8. 22. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46). Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. Poliitilise organisatsiooni aluseks on grupp, mida määratletakse kui indiviidide kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse. Grupi tunnused on järgmised. Liikmetevaheline koostöö: ühise tegevuse kavandamine, ühine tegutsemine jne. Tegevuse iseloomulikud jooned ja ühistegevuse viisid määravad grupi struktuuri.
Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8. 98 1.5.1.2. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46). Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstata- mine jne. Poliitilise organisatsiooni aluseks on grupp, mida määratletakse kui indiviidide kogumit, milles inimesed teatud viisil koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse. Grupi tunnused on järgmised. Liikmetevaheline koostöö: ühise tegevuse kavandamine, ühine tegutsemine jne. Tegevuse
annaabi.ee 
