h>
#include
Reaalarvud R Reaalarvude hulk on ratsionaalarvude hulga ja irratsionaalarvude hulga ühend. Reaalarvude hulk on lõpmatu hulk, milles pole vähimat ega suurimat arvu. Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise (v.a. 0) suhtes. Reaalarvude hulk on pidev (arvud katavad kogu arvtelje). Reaalarvude hulk ja arvtelje punktide hulk on üks-ühes vastavuses (igale arvule vastab üks punkt arvteljel ja igale punktile vastab üks arv). -9 ei lahendu reaalarvude hulgas (vastus on ,,-3i"). Tehetes reaalarvudega kehtivad omadused: 1) Kommutatiivsus: a + b = b + a ; ab = ba 2) Assotsiatiivsus: a + (b + c) = (a + b) + c 3) Distributiivsus: a (b + c) = ab + ac Arvuhulkade omadusi Arvuhulka nimetatakse järjestatuks, kui iga tema kahe arvu a ja b korral kehtib üks kolmest võimalusest, kas a on suurem kui b või a võrdub b või a on väiksem kui b.
anna alati võimalus küsimusi esitada, pea meeles, et esinemine pole lõppenud 10. seni, kuni see läbi on. 11. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? 12. Ära ületa aega, ära uita ringi, ära lisa lõpus uusi punkte, ära ütle, et unustasid midagi öelda, ära ole ebalev. Ei tohi olla vabandav. 13. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? Kronoloogiline Füüsiline asukoht Probleem – lahendu Põhjus – tagajärg Teooria – praktika 14. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel? Jäta piisavalt aega, kontrolli õigekirja, nummerda slaidid ja kiled, kasuta ära juba olemasolevat kujundust, kasuta lihtsat tekstistiili, vaata ise ka tervikut, avalda muljet mõlemale ajupoolkerale, harjuta, ära kasuta
(Eistert, Fünffinger, Lanbein, Ueberschaar, Szabone Virag, 2010, 15-18.) Meetodid kaht keelt kasutatavas õppetöös Individuaalne töö Individuaalse tööga soodustatakse ja arendatakse õpilase enesemääratluspädevust. Õpilane on võimeline iseennast motiveerima. Õpilane suudab ise ja vastutustundlikult endale eesmärke seada, mis nõuavad küll pingutust, kuid on võimetekohased. Õpilane jääb kannatlikuks ka siis, kui mõni ülesanne kohe ei lahendu. Areneb oskus näha ka väiksemaid edusamme ning nende üle rõõmustada. Peamiselt kasutatakse antud meetodit vaid testifaasis, sest see aitab õpetajal arusaamiseni jõuda, mis kellelegi on selge ning mida on vaja veel üle vaadata. (Eistert jt, 2010, 21-23.) Paaris- ja rühmatöö Paaris- ja rühmatööd võib rakendada õppetöö kõikides faasides. Antud meetod arendab eelkõige sotsiaalseid oskusi. Õpilased peavad üksteisele asju selgeks tegema ning suutma
üldlahend. Meetod tugineb järgmisele tulemusele. LAUSE. Kui lineaarse võrrandisüsteemi AX = B ühele võrrandile liita nullist erineva arvuga korrutatud teine võrrand, saadakse süsteem, mis on esialgsega ekvivalentne. GAUSSI MEETOD: 1) Kirjutada välja süsteemi AX = B laiendatud maatriks. 2) Teostades elementaarteisendusi ridadega (ülevalt alla), teisendada süsteemi maatriks trapetskujule. 3) Kui rank A = r, aga rank A|B = r +1, siis süsteem ei lahendu. 4) Kui rank A = rank A|B = r n, siis süsteem lahendub. Toimub tundmatute jaotus: r = rank A baasitundmatut x1, x2, . . . , xr , n-r vaba tundmatut xr+1 , xr+2, . . . , xn . Üldlahendi xMHÜ või xHÜ leidmiseks tuleb baasitundmatud avaldada vabade tundmatute kaudu. 5) Selleks tuleb jätkata trapetskujulise maatriksi elementaarteisendusi ridadega (alt üles), saavutamaks olukorda, kus nullist erinevate elementide a11, a22, . .
üldlahend. Meetod tugineb järgmisele tulemusele. LAUSE. Kui lineaarse võrrandisüsteemi AX = B ühele võrrandile liita nullist erineva arvuga korrutatud teine võrrand, saadakse süsteem, mis on esialgsega ekvivalentne. GAUSSI MEETOD: 1) Kirjutada välja süsteemi AX = B laiendatud maatriks. 2) Teostades elementaarteisendusi ridadega (ülevalt alla), teisendada süsteemi maatriks trapetskujule. 3) Kui rank A = r, aga rank A|B = r +1, siis süsteem ei lahendu. 4) Kui rank A = rank A|B = r n, siis süsteem lahendub. Toimub tundmatute jaotus: r = rank A baasitundmatut x1, x2, . . . , xr , n-r vaba tundmatut xr+1 , xr+2, . . . , xn . Üldlahendi xMHÜ või xHÜ leidmiseks tuleb baasitundmatud avaldada vabade tundmatute kaudu. 5) Selleks tuleb jätkata trapetskujulise maatriksi elementaarteisendusi ridadega (alt üles), saavutamaks olukorda, kus nullist erinevate elementide a11, a22, . .
.. ; = 3,141592654... Reaalarvud R Reaalarvude hulk on ratsionaalarvude hulga ja irratsionaalarvude hulga ühend. Reaalarvude hulk on lõpmatu hulk, milles pole vähimat ega suurimat arvu. Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise (v.a. 0) suhtes. Reaalarvude hulk on pidev (arvud katavad kogu arvtelje). Reaalarvude hulk ja arvtelje punktide hulk on üks-ühes vastavuses (igale arvule vastab üks punkt arvteljel ja igale punktile vastab üks arv). -9 ei lahendu reaalarvude hulgas (vastus on ,,-3i"). Tehetes reaalarvudega kehtivad omadused: 1) Kommutatiivsus: a + b = b + a ; ab = ba 2) Assotsiatiivsus: a + (b + c) = (a + b) + c 3) Distributiivsus: a (b + c) = ab + ac * Rooma numbrid I =1; X=10; C=100; M=1000; V=5; L=50; D=500 Rooma numbrid moodustavad mittepositsioonilise arvusüsteemi. Kasutatakse seitset numbrit. Enam kui kolm korda üht märki ei kirjutata
Ja just selles osas tõuseb keskpinge 20 kV-le ning paratamatult toimub rekonstrueerimise käigus ka madalpinge- fiidrite pikkuse oluline vähendamine täiendavate jaotusalajaamade juurdeehi- tamise tulemusel. Üleminek 10(15; 6) kV nimipingelt pingele 20 kV suuren- dab võrgu läbilaskevõimet ja parendab pingekvaliteeti. Näiteks väheneb suh- teline pingekadu üleminekul 10 kV-lt 20 kV nimipingele (20/10)2 = 4 korda. Tegelikkuses on reaalne kasutada vastavalt olukorrale kombineeritud lahendu- si, kus näiteks suurem osa 35 kV võrgust viiakse üle 20 kV-le ja lisatakse mõ- ni täiendav110 kV alajaam. Rekonstrueerimisgraafiku osas võib kujuneda eri- nevate variantide puhul omakorda mitmeid võimalusi, mis sõltuvad konkreet- setest tingimustest, võrgu skeemist ja majanduslikest võimalustest. Mingit üldlähenemist siin praktiliselt pakkuda ei saa. Ülesannet komplitseerib veelgi asjaolu, et eesmärki − 35 kV võrgu täielikku
annaabi.ee 
