Kolm positiivset baasilist hoiakut enese suhtes: - enesearmastus (pean endast ja teistest lugu sellisena, nagu olen ja nemad on); - sallivus (selle aktsepteerimine, et sa oled ainulaadne ja sellisena väärtuslik); - eneseusaldus (julgen proovida ja katsetada, usaldan enda ja teiste valikuid). Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Probleem on küsimus, mille vastust lahendaja ei tea ja millele vastuse otsimiseks on lahendajal motiiv. Sageli pole probleem ,,nähtav", indiviid peab probleemiks sümptomit. Inimene võib tajuda probleemi kui paratamatust ja sellega kaasneb passiivsus ta ei tea mida teha ega usu, et saab oma tegevusega soovitud muutust saavutada. Kui probleem pole lahendatav, siis enamasti on võimalik probleem lahutada alaprobleemideks, mis on lahendatavad! Sageli ei osata näha probleemi ,,olemust" kuna ei mõelda eesmärkidele Probleemi lahendamiseks tuleb teadvustada positiivse sisuga eesmärk.
Ps nõuavad niisugused testid tihtipeale keele tundmist, olles seega sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei oska. Nende prob ületamiseks on üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. · John C. Raven'i progressiivsete maatriksite test. Tegemist on mittesõnalise testiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Eelnevalt peab testi lahendajal olema ainult kujundite nägemise harjumus ning testi pliiatsiga täitmise oskus. Eetilised probleemid testimisel: Neist on raske häid tulemusi saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Nt ei saa inimeselt küsida selliseid sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud, ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle. Kui laialdaselt võivad tulemused teatavaks saada. On nõudeid, et testitulemustega tohivad tutvuda
südamehaiguste probleemid, võidakse ebaobjektiivselt madalaks hinnata teiste haiguste tõenäosust. Muidugi võib hea arst jõuda intuitiivselt vägagi täpse diagnoosini, kuid pole paha, kui temalgi on abiks arvuti. Selliste arvutisüsteemide puhul on oluline, et arvuti võtaks arvesse metateadmisi (teadmisi teadmiste, näiteks nende usaldusväärsuse kohta) ja sõnades raskesti väljendatavaid teadmisi (tacit knowledge). Neid on probleemi lahendajal raske leida ka kirjandusest, kuid need teadmised on ekspertidel. Siin on kognitiivsel ergonoomikal side eksperdisüsteemidega. Kaugeltki mitte alati ei kasutata kognitiivses ergonoomikas arvutisüsteeme. Kognitiivse ergonoomika teoreetiliseks baasiks jäävad ikkagi eeskätt kognitiivne psühholoogia ja eksperimentaalpsühholoogia. Sellise uuringu näiteks on haigepõetajate uuringud Florianopolises Brasiilias (Benito jt, 1997)
Seega on suurtermin kirjaoskaja. Väiketermin (S) esineb väiksemas eelduses ja järelduses. Seega on väiketermin inimene. Saab koostada terminite asukohti ja mahtusid kirjeldava valemi, mis muudab mugavamaks süllogismi eelduste ja terminite reeglite kontrollimise: Kõik juristid on kirjaoskajad. M+aP– Mõni inimene on jurist. S–iM– Mõni inimene on kirjaoskaja. S–iP– Kuidas valem saadi? Terminite asukohad on lausetega määratud. Väite tüüp tuleb leida lahendajal ning see paneb automaatselt paika terminite mahud (vt 4. peatükk „Otsustus ja väide”). Eelduste reeglite järgi: pole kahte eitavat eeldust. Pole ühte eitavat eeldust, lõppjäreldus peab olema jaatav. Pole kahte osalist eeldust. Kuna üks eeldus on osaline väide, siis peab ka lõppjäreldus olema osaline väide. (Eeldused on tõesed.) Eelduste reeglitega antud kehtivuse kriteeriumid on täidetud. Terminite reeglite järgi: on kolm terminit. Kesktermin on suuremas eelduses piiritletud
Seega on väiketermin inimene. Saab koostada terminite asukohti ja mahtusid kirjeldava valemi, mis muudab mugavamaks süllogismi eelduste ja terminite reeglite kontrollimise: Kõik juristid on kirjaoskajad. M+aP Mõni inimene on jurist. SiM Mõni inimene on kirjaoskaja. SiP Kuidas valem saadi? Terminite asukohad on lausetega määratud. Väite tüüp tuleb leida lahendajal ning see paneb automaatselt paika terminite mahud (vt 4. peatükk ,,Otsustus ja väide"). Eelduste reeglite järgi: pole kahte eitavat eeldust. Pole ühte eitavat eeldust, lõppjäreldus peab olema jaatav. Pole kahte osalist eeldust. Kuna üks eeldus on osaline väide, siis peab ka lõppjäreldus olema osaline väide. (Eeldused on tõesed.) Eelduste reeglitega antud kehtivuse kriteeriumid on täidetud. Terminite reeglite järgi: on kolm terminit
annaabi.ee 
