Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist. Tekst on minu arvates gümnasistide jaoks liiga faktipõhine ja keeruline, nad ei viitsi kuulata seda lihtsalt. Samas on vahva, et Kristin on toonud sisse ühe legendi. Kuna teema oli ülikoolilinn võib-olla oleks saanud lahedamat infot blogidest või üliõpilastelt endilt. Rohkem elulisi näiteid sobib noortele paremini. Kristini töö oli minu arvates hea, arvestades seda, et aega meil vägapalju ei olnud ja töö tuli teha kiirustades. Küsimused: 1. Mis oli töö juures raske? 2. Kas ja miks teema oli sinu jaoks sobiv? 3. Kui aega oleks olnud rohkem, kas oleksid enda arvates suutnud kokku panna põnevama töö? (mõeldes just sihtgrupile)
ei näe oma ninaesisest kaugemale ja rahvas on tänu sellele vaesuses, viletsuses ja võitlevad igapäevaselt toimetulekuga. President rääkis oma kõnes, et me peaks rohkem üksteisest hoolima ja üksteist rohkem sallima ning siinkohal on mul mõttes järgmine mõte: Kas president ei saa aru, et kui riigis pole heaolu pole ka sallivust, inimesed ei saagi sallida kedagi, kes saab sinust rohkem palka, sõidab parema autoga ja kannab lahedamat mütsi. Inimestel ei tule pähegi võõrast inimesest hoolida, kui ta peab iga päev rasket tööd rabama ja ainuke, mis ta riigilt vastu saab on toidukaupade auto, mis käib iga kolmapäev. Presidendi kõne läbi lugedes, ei näinud ma ühtegi lauset, mis oleks puudutanud ettevõtjaid, aga ettevõtjad ongi ju need, kes eesti elu paremaks teevad, nemad annavad ju eesti rahvale tööd ja raha, annavad eesti rahvale võimaluse ennast teostada. Töö viib edasi protsessi ehk arengut.
Daame kohviga kostitav ja värsket ajalehte lugev elegantset riietust kandev kirjanik esindas vaimueliidile omast elustiili. 3 1. Eduard Vilde elulugu 1.1 Lapsepõlv Eduard Vilde lapsepõlv on olnud seotud kolme Eesti mõisaga. Ta sündis 4ndal märtsil 1865.a. Pudiveres, kuid juba paar nädalat pärast sündi kolis perekond Muuga mõisa. Seal sai tulevase kirjaniku isa, Jüri Vilde, aidamehe töökoha. See võimaldas perele ka pisut lahedamat elamist. Muuga mõisast saigi Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ja seal veetis ta oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad lahkusid Karjaküla mõisa Harjumaale. (Linnamuuseum, 2016) 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus Pärast koolist lahkumist elas Vilde ligi kaks aastat vanemate juures Karjaküla mõisas. Ema-isa soov, et ka pojast mõisavalitseja saaks, ei olnud Vildele atraktiivne. Ta veetis oma päevi
ühiskonna üldise arengu huvides) täita. Eliidi sisemine suur diferentseeritus ei kõnele enam sarnasest organiseeritusest, kui võis pidada veel selle omaduseks mõned kümnendid tagasi. Eliidi sisemine nõrgenemine ja mitmekesisus, millega ei kaasne selget arusaama eliidi definitsiooni, positsiooni ega võimu osas, soodustabki eksiarusaamade levikut, kus eliidi hulka arvatakse näiteks ka uusrikaste seltskond, kes naudib lahedamat eluolu enamasti alles esimest põlve ning ei täida ka eliidile kohaseid funktsioone. Viimasele väitele võiks Eesti 2 puhul siiski vastu vaielda. Eesti oma noore demokraatiaga on andnud võimaluse eliidi hulka tõusta ka neil, kel puudub soodustav perekondlik päritolu, paljud näidetest pärinevadki majandusliku eliidi hulgast (nt Jevgeni Ossinovski, Andrei Korobeinik). Seda võiks
Peale kahekümnendate meeletust pillerkaaritamist pöörduvad kolmekümnendad uude ekstreemsusesse: kokkuhoid ja tervislikkus on kõige väärtuseks ning igapäeva askelduste eesmärgiks. Siluett muutub tasakaalukaks ja saledaks. Riideid iseloomustab ratsionaalsus ja joonte selgus. Materjali kvaliteedil on suur tähendus. Jalatsimood järgib samu tendentse. Valikut tehes on otsustavaks kriteeriumiks mugavus. Teravnev kinganina asendub ümarama ja laiemaga võimaldades varvastele lahedamat äraolemist. Konts muutub madalamaks ja tugevamaks. 1934 kaob sandaalidelt ja spordijalatsitelt konts. Kummitallaga tennised on moes. Nööritavad madalakontsalised poolsaapad ilmuvad tänavapilti. Kui algselt olid sandaalid mõeldud rannajalatsiteks, siis nüüd hiilivad need tasapisi pidulikumatele sündmustele. Kümnendi lõpuks kantakse neid juba avalikult päevavalguses. Uus stiil muudab pisut ka klassikalist kõpskinga: ninaosasse tehakse avaus ja avatud kand toestatakse rihmaga
124 Nendest elulistest näidetest on küllalt, et maalida (küllaltki kurb) pilt punkarite igapäevasuhtlusest tavakodanikega. Mainimata ei saa jätta siinkohal ka punkarite alkoholiprobleemi, mida punkaritest avalikkuses tekkinud kuvandis esile tuuakse. Küsimusele punkarite alkoholitarbimise kohta vastasid intervjueeritavad erinevalt. Kõige levinumaks seisukohaks on, et alkohol andis punkaritele juurde julgust ning samuti viisi, kuidas endast lahedamat muljet luua, näiteks Janek Naan usub, et punkarite alkoholilembuse põhjuseks on just soov ennast teistele mässulise ja bravuurikana näidata.125 Allan Vainola sõnab, et tema meelest oli alkoholitarbimise põhjuseks tollase ühiskonna masendavus ning jälkus, nentides, et purjus peaga oli seda lihtsam taluda. Samas peab ta alkoholitarbimist üheks pungi mõttetuimaks ja halvimaks iseloomustavaks jooneks.126 Merca hinnangul oli alkohol vabastaja ning tekitas revolutsionääri tunde,
annaabi.ee 
