(aluselised katioonid Ca, Mg, K) uhutakse sügavamale, toimub leetumine. · Mulda kujuneb heledat värvi leethorisont Sademed ületavad Okasmetsad, okkavaris aurumise tekitab happelise keskkonna C vett hästi läbilaskev kruus või liivakivi Leetumine O happeliste huumusainete mõjul A mulla mineraalosa lagunemine ja lagusaaduste E liikumine koos laskuva veevooluga sügavamale. L-l suureneb mulla happesus, väheneb B neelamismahutavus ja küllastusaste. L. tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene C ning vett hästi läbilaskev http://nesoil.com/images/massasoit.htm Leetumine O A · kujuneb kvartsirikas
saviosakestega; · Lessiveerumine -- saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; · Näivleetumine -- ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; · Leetumine -- happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine; · Gleistumine -- hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või rohekashallikate laikude ja kihtide teke, sest orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; · Turvastumine -- turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2
saviosakestega; • Lessiveerumine — saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; • Näivleetumine — ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; • Leetumine — happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine; • Gleistumine — hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või rohekashallikate laikude ja kihtide teke, sest orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest. Fe3+ ühenditest moodustuvad Fe2+ ühendid; • Turvastumine — turba teke muldades, kusliigniiskuse tingimustes orgaaniline aine ei lagune 3 2
.................................... 20 2 Sissejuhatus Enamik olemasolevatest kalmistutest on tekkinud juhuslikult mõjutatuna kas siis piirkonna arengust või usulisest aspektist. Meie kalmistud ja matmispaigad ulatuvad oma algusaegades kaugete aastate taha, ning seetõttu on võetud neid kohti meie elukeskkonna loomuliku osana ja seetõttu ei ole pööratud tähelepanu kalmistute keskkonnaohtudele mis võivad tekkida lagusaaduste sattumisest pinnasesse ja seejärel põhjavette. Kuna siiani ei ole küsimus Eestis asuvate kalmistute keskkonnamõjust üheselt selge otsustasimegi seda teemat veidi pikemalt lahti arutada. Võib öelda, et antud küsimusega on isegi maailma maastaabis tegeletud küllaltki pinnapealselt ning selle valdkonna uuringutega on tegelenud ainult üksikud teadlased. Käesoleva ettekandega püütakse anda informatiivne ülevaade sellest millised on need
Podzoluvisols (WRB), Haplohuods, Fragiorthods (ST) Varisekihile järgneb detriitne O2,O3 siis 1418 cm-ne A, kus Hu sis väheneb sügavuse suunas Karbonaadivabal vaesel lähtekivimil tekkinud mullad, Hu fulvaatne, humifits. aste alla 90% kus ülemised hor.-d vaesunud miner. osa lagusaaduste eemaldumisega laskuva veega Põllumuldadena Hu 2,02,2%, On olemas A-hor. üle 5 cm Hu varu < 100 Mg ha-1 Nüld metsam. 0,16%, põllum. 0,14% Endla Reintam, 2009 14
toimivate mikroorganismidega toimub biofiltreerimise alguses nn. aklimatsiooniperioodil. Kui eesmärgiks on spetsiifiliste tööstusgaaside puhastamine, viiakse turbasse ettekasvatatud mikroorganisme. Spetsiifiliste mikroobide otsimiseks ja ettekasvatamiseks on tehtud laboratoorseid katseid. Mikroorganismid vajavad arenguks teatud pH väärtust, toiteaineid ja temperatuuri. Need on vaja eelnevalt katseliselt määrata nagu ka lõhnaainete lagundamiskiirus, lagusaaduste koostis ja filtrisse antava gaasi piirkoormus. Katsete käigus leiti selliste lahustite, nagu stürool ja tolueen lagundamiseks spetsiifiliste mikroobide tüvekultuurid. Käsil on töö paberitööstuses eralduvate väävli ühendite, nagu väävelvesinikku, metüülmerkaptaani ja dimetüülsulfiidi efektiivselt lagundavate tüvede otsing. Thiobacillus sp. TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid
annaabi.ee 
