3. moor e toorhuumuslik kõdu Mull- tekib viljakates kasvukohtades, peam lehtpuumetsades • org aine lagunemine väga kiire • tüüpilist metsakõdukihti reeglina ei teki • mullafauna väga rikkalik (vihmaussid) • mullas palju lagundavaid baktereid • reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline • alustaimestikus iseloomulik laialehiste rohttaimede esinemine Moor • kujuneb toitainevaestel lähtekivimitel või liigniisketel muldadel (halbades lagunemistingimustes) • peam okaspuumetsade kehavdel muldadel • tav vastab org aine hul maapinnal 5-6 aasta varisele • üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk Moder • omadustelt mulli ja moori vahepealne • lagunemise kiirus aeglasem kui mulli korral • keskm tüsedus 2-5cm • kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2) • mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid • peam lagundajateks seened
Org. aine laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Metsakõdu tüsedus on tavaliselt 2-5 cm, mis vastab 2-5 aasta varise hulgale ja mida saab jaotada kaheks kuni kolmeks allhorisondiks. seened. Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) lämmastikuvaese varise lagunemisel (enamasti okaspuumetsades, toitainetevaestel, sageli liigniisketel muldadel). Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes. Tavaliselt vastab orgaanilise aine hulk maapinnal 5-8 aasta varise hulgale. Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Moor-tüüpi metsahuumus koosneb tavaliselt kuni kolmekihilisest metsakõduhorisondist, mille tüsedus kõigub vastavalt lagunemistingimustele 3-10cm.
Varise lagundamisel võtavad ka siin osa mitmed mesofauna esindajad, kuid vihmaussid praktiliselt puuduvad. Teistsugune on ka mikrofloora koostis: bakterite asemel on enam esindatud seened. Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) lämmastikuvaese varise lagunemisel (enamasti okaspuumetsades, toitainetevaestel, sageli liigniisketel muldadel). Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes. Tavaliselt vastab orgaanilise aine hulk maapinnal 5-8 aasta varise hulgale. Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sinikas,
24 mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks. Varise lagundamisel võtavad ka siin osa mitmed mesofauna esindajad, kuid vihmausse on tunduvalt vähem kui mulli korral. Teistsugune on ka mikrofloora koostis: bakterite asemel on enam esindatud seened. Moor moodustub enamasti okaspuumetsade kehvadel, sageli liigniisketel muldadel jaheda kliimaga aladel. Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes. Tavaliselt vastab orgaanilise aine hulk maapinnal enam kui viie aasta varise hulgale. Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega
veel eristatavad; O3 - tumepruun humifitseerunud kiht, amorfne, struktuuritu mass, mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks. Varise lagundamisel võtavad ka siin osa mitmed mesofauna esindajad, kuid vihmausse on tunduvalt vähem kui mulli korral. Teistsugune on ka mikrofloora koostis: bakterite asemel on enam esindatud seened. Moor moodustub enamasti okaspuumetsade kehvadel, sageli liigniisketel muldadel jaheda kliimaga aladel. Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes. Tavaliselt vastab orgaanilise aine hulk maapinnal enam kui viie aasta varise hulgale. Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega
annaabi.ee 
