Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni. Ammendatud karjääride, jäätmaade taastamiseks kasutatakse nende alade metsastamist. Siin metsade peam ülesandeks mulla taastamine. Eestis kõige aktuaalsem Kirde-Eesti ammendatud põlevkivikarjäärid. Peamised kultiveeritud puuliigid: mänd (86%), kask (9%), kuusk (3%), lehis (1,6%), sanglepp (0,2%). Lisaks on väiksetel aladel katsetatud veel erinevaid liike (hüdriidlepp). Metsavaris ja -kõdu
Olenevalt metsatüübist kestab kõdu lagunemine 4-8 aastat. Kõdu lagunemise kiirus oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) temperatuur ja 5) reaktsioon. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla mineraalosaga, parandades sellega lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul
kooskasvatamisel avaldasid nende juured täiendavat sünergeetilist mõju risosfääriprotsessidele. Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp. valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke tingimused metsas erinevad mullatekketingimustest lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni. Metsavaris ja –kõdu Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (käbidest) ja kooretükkidest. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga.
mullas. Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp. valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke 21 tingimused metsas erinevad mullatekketingimustest lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lageda, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, mineralisatsiooni. Metsavaris ja -kõdu Variseks nimetatakse enamasti puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (käbidest) ja kooretükkidest. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga segavad loomad mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja moodustub kõdu, millest tekib huumus
Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei mullatekketingimustest lagedal. peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, Metsavaris ja kõdu mineraalosaga, parandades sellega tormi jõud ületas nii tormihellade kui Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja esialgne hinnatud maht oli ligikaudu peamiselt lehtedest (okastest), okstest, õite seened. Orgaanilise aine lagundamisel 3,9 milj. m 3 so
annaabi.ee 
