aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Soode veereziim Sood on suured vee akumulaatorid. Turbalasundis on vett 89 - 94 %. Seejuures ka kuivendusega ei saa soode veesisaldust oluliselt vähendada. Vee vähenemine soodest sõltub peamiselt aurumisest. Vee liikumine turbas sõltub turba lagunemisastmest. Vee liikumine on aeglasem suure lagunemisastmega turbas. Veetase turbapinnases oleneb reljeefist, kliimast ja kuivenduskraavide olemasolust. Veetase pole soos horisontaalne, see jälgib reljeefi. Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest. Sood peavad äravoolu kinni. See sõltub
Kivisöe kujunemine. Kivisöe moodustumine saab alguse turba tekkega. Turvas tekib taimejäänuste massilise kuhjumise ja nende mittetäieliku lagunemise korral niiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Turba ülemistes kihtides võib leida lagunemata või osaliselt lagunenud taimejäänuseid. Sügavamates kihtides lagunemisaste suureneb ning koos sellega ka turba süsinikusisaldus (kuivas turbas kuni 55%). Sõltuvalt botaanilisest koostisest ja lagunemisastmest on turvas kollakaspruuni, pruuni või pruunikasmusta värvusega. Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka erinevate biokeemiliste protsesside käigus orgaanilise aine koostis (suureneb süsinikusisaldus, kuni 75%) ning turvas muutub aeglaselt ligniidiks ehk pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid.
kõrgem, kuid pinnakihilise kaevandamise tulemusena pind alaneb ning jõutakse olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse.
vette (kapillaarvette). Adsorbtsioonvee kogus pinnases sõltub tema mehhaanilisest koostisest, orgaanilise aine sisaldusest ja temperatuurist, aga ka ümbritseva õhu relatiivsest niiskusest. Nii näiteks on adsorbtsioonvee sisaldus liivades 1 … 3 mahuprotsenti, savides 50 … 60 mahuprotsenti kogu pinnases leiduvast veest. Turbas sisalduva adsorbtsioonvee kogus oleneb turba lagunemisastmest; vähem on adsorbtsioonvett lagunemata turbas ning enam on seda lagunenud turbas. 1.3.4. Kasvupinnaste hüdroloogilisi näitajaid Vee liikumist või paigalpüsimist kasvupinnases reguleerivad mitmed erinevad füüsikalised jõud, mille üldnimetuseks on kasvupinnase veepotentsiaal. Vesi liigub alati kõrgema potentsiaaliga piirkonnast madalama suunas. Veepotentsiaali mõõtühikuks on Pascal (Pa) Eristatakse vee kapillaarset potentsiaali, survepotentsiaali ning osmoosset potentsiaali
liigniiskes keskkonnas takistatud, siis hakkab poollagunenud org aine maapinnale kuhjuma ja algab turvastumine ja tekib soo. Madalsood, siiresood ja rabad. 16. Millised on turba omadused Turvas on soos liigniiskes keskkonnas hapniku puuduliku juurdepääsu ja taimejäänuste mittetäieliku lagunemise tagajärjel tekkinud taimse päritoluga mass, mille kuivaines on mineraalainte kuni 50%. Turba omadused ja viljelusväärtused sõltuvad suurel määral turba tüübist, liigist ja lagunemisastmest.Turba lagunemisaste näitab lagunenud amorfse turbamassi(huumuse) osa protsentides kogu turbamassit.Turba lagunemisaste iseloomustab soo viljelusväärtust, turba tehnilisi omadusi ja veeläbilaskvust.Turvasmullad on mineraalmuldadest suurem produktiivvee varuga ning järelikult ka põuakindlamad. Turvasmulla väiksema soojamhutavuse ja soojajuhtivuse tõttu kõigub ööp temp soos tunduvalt rohkem kui mineraalmullal. Samuti on turvas märksa lämmastiku ja lubjarikkam
Tekivad madalsoode rabastumisel Erinevad turballigid teineteisele ladestununa moodustavad turbalasundi 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritaval maal 9% Eesti soodest Soomuldade omadused: Dm 0,1 0,2 Mg m-3, sõltub lagunemisastmest T1T2T3 Pü 5080% Maht muutub veesisalduse muutudes Metsadest padumetsad Veemahutavus: t1 15 20 x rohkem kuivkaalust; t3 3 7 x Rohttaimedest tulevad sisse tuppvillpea, puhmastaimi, turbasamblaid
Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline osakeste kaudu pinnas surutakse kokku, suureneb hõõrdejõud terade vahel, sisaldus hlvendab enamasti pinnase mehhaanilisi omadusi (org päritoluga mahumuutusega ja vajumiga. Savidel on diapasoon väga suur, turbal kuni 200- terade vahel mõjuv pinge efektiivpinge. Vee poolt vastuvõetav pinge pinnased: turvas, sapropeel jne) 300% - olenevalt lagunemisastmest. Pinnase kokkusurumisel pooride maht neutraalpinge ei mõjuta otseselt pinnase käitumist. (N: 2 ühesugust anumat, 1.1.3 Uuringud 1) eeluuring, 2) põhiuuring peab määrama kõik asjad, 3) väheneb, terade maht jääb muutumatuks: Pooride maht =(terade mis täidetud ühesuguse kõrguseni liivaga. Mõlemas anumas ühtib veepind kontrolluuringud kui tekib kahtlusi
annaabi.ee 
