mitte ainult võõristevaba, patogeenivaba, haisuvaba ja hea struktuuriga materjal, vaid ka rikas humiinhapete, toitainete poolest ja mitmekesise mikrobioloogilise kooslusega. Sellist komposti on võimalik lisada turbale ning seda edukalt kasutada taimekasvatuses. Kompost on ka suurepärane mulla koostise parandaja ning mõjub orgaanilise väetisena. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks on mitmeid võimalusi, kuid keskkonnakaitseliselt on eelistatum prügilasse bioloogiliselt lagundatavate jäätmete ladestamise asemel kasutada kompostimist (aeroobset biotöötlust) või anaeroobset biokäitlust. Keskkonnale kahjutum nimetatud meetoditest on anaeroobne biotöötlus, kuna õhuheitmeid tekib vähem. Kuid odavamaks osutub kompostimine. Biolagunevate jäätmete käitluskohad 1. Kärla kompostimisplats 2. Maasi jäätmejaam 3. Kärdla jäätmejaam 4. Haapsalu jäätmejaam 5. Lihula jäätmejaam 6. Paldiski jäätmejaam 7. Pääsküla jäätmejaam 8. Kehra jäätmejaam 9
Et kompostimine kulgeks kiirelt on vaja luua mikroorganismidele soodsad tingimused. Kompostis olevad mikroobid ei saa metaboliseerida lahustumatuid orgaaniliste ühendite tükikesi. Esmalt tuleb suured biopolümeerid depolümeriseerida rakuväliste ensüümide abil. Lipaaside, proteaaside ja amülaaside aktiivsus on kõrge komposteerimise alg- ja lõppetapil, komposti kuumenemise faasis on nende ensüümide aktiivsus madal. Seentel on oluline osa raskemini lagundatavate taimsete materjalide (ligniin, tselluloos) lagundamisel, samuti tagavad seened komposti hea struktuuri (so väikesed agregaadid). 4 Mikroobid, kes viivad läbi kompostimisprotsessi, sattuvad sinna koos lähtematerjaliga, veega, õhu kaudu, kuid võidakse lisada ka spetsiaalseid tööstuslikke mikroobide segusid. Neid segusid (inokulume) võidakse lisada kas komposteerimise algul või juba lõppfaasis
AGROÖKOSÜSTEEMI PRODUKTSIOON • Sõltub väga paljudest teguritest: taimeliik, kliima, mullaomadused, toiduahela konsumendid, aineringete kulgemise kiirus, taimede fotosünteesi intensiivsus, temperatuurioptimum, jne. • Saagikoristusega siseneb inimene toiduahela esimesesse astmesse • Saagiga eemaldatavad toitained tuleb väetistega tagasi anda • NB! Produktsiooni hulka kuuluvad ka umbrohud LAGUNEMINE AGROÖKOSÜSTEEMIS • Lagundatavate ainete hulk ja lagundamise kiirus sõltub kliimast, mullatüübist, taimekooslusest, maaviljelusviisist • Lagunemisprotsessi käigus muudetakse toitained uuesti taimedele kättesaadavaks • Huumuse moodustumisega aeglustub aineringe PÕLLUMAJANDUSTEGEVUSE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE • Mullaharimine – mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt
II Pimedusstaadium fotobiokeemiline faas Aluseks on CO2 sidumine ja muundamine stroomas paiknevate ensüümide poolt. CO2 seotakse viie süsinikulise ühendina. Esmaseks fotosünteesi produktiks on triosiid, tekib tärklis. Fotosünteesi tähtsus: vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks; fotosüntees tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Loomade ja taimede organismides lagundatavate kõige lihtsamate toitainete näiteks on lihtsuhkur glükoos. Selle protsessi toimumiseks on vajalik ühelt poolt valgusenergia, teiselt poolt erilise rohelise värvaine - klorofülli - olemasolu. Kõikides taimedes peale vetikate toimub fotosüntees põhiliselt lehtedes, mis oma lameda ja õhukese kujuga on sobivad maksimaalse hulga valgusenergia kinnipüüdmiseks. Fotosünteesi keemilised reaktsioonid leiavad aset taimerakkude
puudumisega või rakuseina läbimatusega teatud antibiootikumidele. · Omandatud resistentsus: tegemist mikroobi geneetiliste omaduste muutumisega kas mutatsioonide tulemusel kromosoomis või kombinatiivse muutlikuse teel. Kombinatiivne muutlikkus: põhjuseks teistelt mikroobidelt omandatud plasmiidid või transposoomid (bakteriofaagiga või konjugatsiooniga ülekandunud DNA rõngasmolekuid) tekitades 1. a/b lagundatavate ensüümide teket 2. a/b ründepunkti muutumist 3. Rakuseina permeaabelsuse muutumist 4. a/b aktiivset väljapumpamist mikroobirakust Multiresistentsus: mikroobitüve resistentsus 3 või enama erinevasse a/b rühma kuuluva ravimi suhtes probleem: multiresistentne tbc Resistentsuse vältimiseks/pidurdamiseks: · Kasuta a/b nii sageli kui vaja · Mõelda kas tegemist seen või bakteriaalse infektsiooniga
Et kompostimine kulgeks Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz kiirelt on vaja luua mikroorganismidele soodsad tingimused. Kompostis olevad mikroobid ei saa metaboliseerida lahustumatuid orgaaniliste hendite tkikesi. Esmalt tuleb suured biopolmeerid depolmeriseerida rakuvliste ensmide abil. Lipaaside, proteaaside ja amlaaside aktiivsus on krge komposteerimise alg- ja lppetapil, komposti kuumenemise faasis on nende ensmide aktiivsus madal. Seentel on oluline osa raskemini lagundatavate taimsete materjalide (ligniin, tselluloos) lagundamisel, samuti tagavad seened komposti hea struktuuri (so vikesed agregaadid). Mikroobid, kes viivad lbi kompostimisprotsessi, sattuvad sinna koos lhtematerjaliga, veega, hu kaudu, kuid vidakse lisada ka spetsiaalseid tstuslikke mikroobide segusid. Neid segusid (inokulume) vidakse lisada kas komposteerimise algul vi juba lppfaasis. Inokulumi tootjate vitel parandavad lisatud mikroobid komposti hid omadusi.
rõngast ja 7 tüüpi valku moodustavad kaks keskmist rõngast. Sel viisil moodustab kanali, mille sees toimub valkude lagundamine. Kanali seinu moodustavate proteaaside (3 valku) katalüütilised tsentrid on pööratud kanali sisemuse poole. Erinevate valkude spetsiifilisus on erinev. · 19S (~20 subühikust 700 kDa) osade funktsiooniks on määrata proteasoomide spetsiifilisus ja muuta lagundatavate valkude konformatsiooni nii, et molekul mahuks 20S osa õõnsusesse. Mütsikese teatud subühikutel on ATPaasne aktiivsus, mis on oluline valgu konformatsiooni muutmiseks · Erinevaid aminohappelisi järjestusi sisaldavad valgud lagundatakse erinevate proteasoomide poolt. Näiteks Arg-X-X-Leu-Gly-X-Ile-Gly-Asx lagundatakse ubikvitiiniga konjugeeruva valgulise kompleksi E1 abil. Valgud, mis sisaldavad Pro, Glu,
378 füsioloogia alused“) sihtorganisse. Seal tekib kas interaktsioon manustatud aine ja aju mediaatorainete vahel või siis satub aine otse aju retseptoritesse. Nii nagu ravimid, eritab organism uimastid kas otse välja (neerud, sapipõis, kopsud) või lagundab need enne (enamasti maksas). Olenevalt ainest võivad ka lagundamisel tekkivad kõrvalsaadused olla farmakoloogilise toimega. Peale selle võivad uimastid lagundatavate ravimitega reageerida ja nii nende toimet mõjutada (kas tugevamaks või nõrgemaks muuta). Ravimitevahelist vastastikmõju on sageli raske ette teada ja hinnata. Adekvaatsus, enese ja teiste vigastamine Uimasteid tarvitavad patsiendid keelduvad mõnikord ravist. Seda nii olukorra tõsisuse mittemõistmise ja reaalsustaju kadumise tõttu kui ka sellepärast, et kardetakse sõltuvust tekitavate ainete kasutamisega kaasnevaid karistusi. Mõned uimastid suurendavad agressiivsust.
annaabi.ee 
