Suurim vaenlane inimene. Eestis on kohatud raipekotkast 3 korda. Täpset raipekotkaste arvukust ei osata öelda, kuna neid on äärmiselt raske loendada. Arvatakse jäävat 10 tuhande ja 100 tuhande vahele, kuid kindlalt on nende arv maailmas hääbuv. Raipekotkas peab jahti ainult visuaalsetele objektidele. Lõhnatundmist ei kasutata toidu otsinguks, kuigi korjuste juures võiks seda ju eeldada. Tavaliselt otsitakse korjuseid lagedatelt maadelt, et toit oleks näha ka kõrgemalt. AAFRIKA ELEVANT: kuulub londiliste seltsi ja elevantlaste sugukonda. Aaf-elev on maismaa suurim ja tugevaim imetaja, samas on ta üks leebemaid. Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad
eluks tarvilikku midagi vastu andmata. Ainsaks väetiseks on puisniidul mahalangenud puulehed ja kõdunev kulu. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati puisniitudel loomi. Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud heina 6 saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. 6. RANNANIIDUD 6.1 Iseloomustus Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse
raskmetallide (Cu, Pb, Cd, Zn) määramiseks. Samuti kogutakse igal aastal lüsimeetrite abil mullavee proovid, kus määratakse erinevad näitajad (pH, elektrijuhtivus, NH3, NO3, Nüld, SO4, K, Ca, Alüld, Mn, Fe, DOC ehk vees lahustunud süsinik). Iga 2 aasta järel võetakse viie puu võrast okkaproovid keemiliste analüüside tarbeks (N, P, Ca, Mg, S, Fe, Cu, Al, Mn, Zn). Veel kogutakse keemiliseks analüüsimiseks aastaringselt puude võrade alt võravett ja lagedatelt aladelt avamaavett. Alates 2009. aastast mõõdetakse seireprogrammi raames ka Tõravere välisõhu kvaliteeti, seiratavateks parameetriteks on O3, NO2, NH3 ja SO2 kontsentratsioonid välisõhus. Proovide kogumist ja muid välitöid, samuti proovide ettevalmistamist viivad läbi Keskkonnateabe Keskuse töötajad. Proovide keemiline analüüs toimub OÜ Eesti Keskkonnauuringud laboratooriumis (Keskkonnainfo (2), 2014). 9 5. TULEMUSED 2009
· kurvitsalised Joonis 8. Emahahk. Ohus olevad linnud vajavad korralikku karjatatud ning hooldatud rannaniite, mida on tänaseks vähe alles jäänud (Arold, 2005) 8 Joonis 9. Tutkas Joonis 10. Jääkoskel 7. Inimmõjud Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud - heina saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata-karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. Ilma inimese tehtud hoolduseta oleks puisniitude liigirikkus tunduvalt vaesem (Estonica, 2009) Veneaegsed kolhoosid ei sobi maastikupilti, kuigi näiteks vana Kiltsi sõjaväebaas on omamoodi kultuurne. Kolhooside varemetest on tekinud ka palju tehislikke materjalide lademeid
suvesademeist puuvõradelt atmosfääri tagasi. Mõjustab lumesulamise intensiivsust, lume jaotumist vesikonnas (metsa servaaladel lumekuhjumine jne.), lumesulavete valgumist jõkke. Otsene mõju on väike – kuid taimestiku mõju veebilansi elementidele on suur. Sood ja metsad aeglustavad tunduvalt suurvee äravoolu, äravool ühtlasem ja üldiselt maksimaalne äravool on täiesti soostunud või metsaga kaetud vesikondadelt tunduvalt (oma 3-5 korda) väiksem kui täiesti lagedatelt maaaladelt. Metsaaladel pindmine äravool on väike ja tänu headele infiltratsiooni tingimustele suur osa sulavetest imbub maapinda ja täiendab põhjaveevarusid, mistõttu soo ja metsamassiividega alade jõgede minimaalne äravool on reeglina suurem kui see on lagedatel maaaladel. Lagedatel aladel sulab lumi varem ja kiiremini kui seda metsades. Kui jõe kogu vesikonna ala moodustab põllumaa, siis kevadine maksimaalne äravool on uuringute järgi 60 - 100% suurem kui seda metsaaladel.
annaabi.ee 
