Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid
Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui.. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel
Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. 2.Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel käisid retkedel peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased, keda kutsuti ka varjaagideks.
· Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest. · Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes. · Juht kandis kunni või pealiku tiitlit ja oli tüürimees. · Läänemere rannikualad jagunesid laevkondadeks. Igaüks saatis retkele yhe laeva. Laevkond jagunes istekohtadeks rühm talusid pani välja yhe mehe. · Retkedes eristatakse lääneteed (liikusid pmslt pärastised taanl. ja norral.) ja idateed (rootsl. esiisade sõidusuund) · Läänetee alla sattusid UK, Frangi riigi alad, It, Hisp, Portugal. Jõuti isegi Aafr. · Laastamistöö Lääne-Eur. Laias ulatuses, sest sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. · Pariisi kunn pidi maksma suurt lunaraha, et normannid lahkuksid.
määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel käisid retkedel peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased, keda kutsuti ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus
Lainete eest kaitsesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli mast nelinurkse purjega, kuid 40-60- liikmeline meeskond võis laeva edasi viia sõudeski. - Merel orienteeruti tavaliselt taevakehade järgi, kasutades 16 ilmakaart. Tuntud oli ka kristall, mis näitas päikese asukohta pilves taevast hoolimata. - Harilikult pani laeva välja kogukond. Läänemere rannikualad jagunesidki laevkondadeks, millest igaüks saatis retkele ühe laeva. Laevkond oli jaotatud istekohtadeks- rühm talusid pani välja ühe mehe. - Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased, ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Läänes jäid rünnakute alla Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse.