1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid
km, kiirteid ja maanteid 115 km. Tänapäeval on teed halvas seisus, kuna riigil puuduvad vahendid selle hooldamiseks. Nigeeria on liiklusõnnetuste poolest maailmas esimeste hulgas. Kitsarööpalist raudteed on kokku 3505 km ja see loodi mahukate kaupade veoks. Naaberriikidega raudtee ühendus puudub. Nafta hiilgeajal oli see hästi hooldatud, praegu madalseisus. Jõetransport pole eriti tähtis, siseveeteid 8575 km. Võrgu loomine pole mõtekas sest on vaid kolm laevatatavat jõge-Niger, Kadena ja Benue. Meretransport on tähtis rahvusvahelistes vedudes. Tähtsamad sadamad on Lagos (Porto Novo) ja Port Harcourt. Riigil on 48 kaubalaeva ja kogutonnaaz on 698 300 dwt. Õhutransport on erastatud (Air Nigeria) ja selle tähtsus on kokku tõmbunud . Suurim lennuväli on Lagos Murtala Muhammed, mida läbib igal aastal 2 050 000 reisijat. Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley (1998) Maailma teatmeatlas II trükk, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 717 lk.
ja järvede maa, loodes aga on Punjab, riigi rohelise revulutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist Dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Püha jõgi Suures osas laevatatavat Gangest peavad hindud pühaks jõeks. Selles kümblemine, ja just nimelt Varanasi linnas, annab neile tõelise pühendumuse. Umbes 1500 templiga Varanasit külastavad hindud kogu Indias, sest hinduismile truuduse näitamiseks on vaja supelda vähemalt kord elus Varanasis püha Gangese vees. Igal aastal laskuvad miljonid hindud jõeäärsetelt treppterrassidelt vette, et täita piduliku puhastuse kombetalitust. Hindu suurimaks sooviks on see, et pärast surma ta
veepind tõusta kuni 4 meetrit üle normi. Pinnavee temperatuur tõuseb suvel kuni 19º C, talvel langeb kuni 1º C. Põhjaosas meri talvel külmub. Vee soolsus kõigub 4 - 11 piires. Balti mere kliima on väga muutlik: nii põhja-, kesk- kui ka lõunaosas esineb udumassiive, õhu suhteline niiskus on väga kõrge. Lainetus on tavaliselt mõõdukas laine kõrgus keskmiselt 3 4 m. Vaatamata sellele, et Balti merre suubub ligikaudu 250 jõge, on neist laevatatavat vaid kaks Neeva ja Oder. Maailmamerega on Balti meri seotud Sundi, Suure ja Väikese Belti ja Kieli kanali kaudu. Teiste sisemeredega on ta seotud läbi Venemaa kulgevate kanalite ja jõgede võrgu kaudu. Neid teid kasutab jõelaevastik. Tähtsamateks Balti mere äärsteks sadamalinnadeks on Tallinn, Helsinki, Stockholm, Kopenhaagen, Rostock, Gdansk, Kaliningrad, Klaipeda, Liepaja, Ventspils, Riia, Sankt Peterburg jt. Norra meri
kirdesse ja kulgeb 32 km pikkuse sirgena Peipsi järve kirdenurka Narva jõe lähtesse. Peipsi Eesti-poolse ranna äärde jäävad Kallaste ja Mustvee linn ning 14 valda (sh saareline Piirissaare vald), neis on kokku 5 järveäärset alevikku ja 38 küla. Venemaa-poolsel rannikul on tähtsaim asula Peipsist 2 km kaugusel asuvGdovi (Oudova) linn. Narva jõel ja veehoidlal kulgeb Eesti-Vene piirilõik üldjoontes piki suhteliselt sügavat, laevatatavat sängi. Suurematest saartest kuuluvad Permisküla, Suur- ja Väikesaar, Georgi ja Kannisaar Eestile, Holmi saar Venemaale. Narva jõe Eesti-poolsel, läänekaldal asuvad Narva ja Narva-Jõesuu linn ning Alajõe, Illuka ja Vaivara vald (6 küla). Narva ja Ivangorodi vahel on Narva jõel 3 piiriületuskohta (jalakäijatele, maanteel ja raudteel; Narva-Ivangorodi piiri- ja tollipunkt). Riigi Maa-ameti andmeil (2010) on Eesti pindala 45 227,63 km2, millest 43 432,31
annaabi.ee 
