uppumatuse eest, samuti selle võitluse korraldamise täpsusest. Kõik kolm abinõukompleksi sisaldavad kindlaid arvutisi , esimesel etapil sooritatakse projekt ja kontrollarvutused , mis on tarvilikud laeva varustamiseks vastava teabedokumentsiooniga. Ekspluatsiooni käigus tehase uppumatuse kohta kontrollarvutusi laeva konkreetsetes kooormusolukordades. Avarii korral , kui sellega kaasneb vee sissetungimine laevaruumidesse, on tarvis , lähtuvalt reaalsest vigastusest , operatiivselt hinnata laeva avariijärgset asendit ja püstuvust , aga ka uppumatuseks kuluvat aega , et leida optimaalne moodus laeva ja inimeste päästmiseks ning selle ellu viia. Laeva uppumatuse tagamise põhimõtted Konstruktsioonilised meetmed . Abinõud , mida rakendatakse laeva projekteerimisel ja ehitamisel , taanduvad eelkõige selliste ujuvus- ja püstuvusvarude määramisele , mille puhul
Transportimise omadused: Antud juhul tegutseme trampvedudega – nn juhuveod, reeglina laevapartiiliste kaupade mitteregulaarsed veod. Tegutseme lastiveoga (Cargo Transport) – reeglina veetakse ühes reisis ainult lasti (kaupu). Erandjuhtudel võidakse võtta peale ka kuni 12 reisijat, ilma et sellistele vedudele laieneksid reisilaevanduse (kõrgendatud) nõuded. Kasutame puistelastina vedu (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või -tekile. Tavaliselt veetakse kivisütt, maake, teravilja, väetisi, koksi, turvast, klinkerit, puiduhaket ja mitmeid muid kaupu. Puistlastilaevade lastimine ja lossimine võib võtta palju aega ja olla ohtlik. Lastimis- lossimisplaani koostab kapten tavaliselt koos vanemtüürimehega. Rahvusvahelised reeglid nõuavad, et kapten ja sadamaoperaator kooskõlastavad lastimis-lossimisplaani enne tööde algust. Lastimise ajal on oluline tasandada lasti, et mitte ohustada laeva püstivust
vigastamine või riknemine. 2. Kaupade ja reisijate merevedude liigitus Ladustamise järgi: a. Vedelkaubana (Liquid Cargoes) – kaubad ei ole taaras, vaid paigutatakse vahetult spetsialiseeritud (tankerid) laevadele või universaalsete laevade spetsiaalsetesse mahutitesse (dip- või muudesse tankidesse). b. Puistekaubana (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või laevatekile. c. Tükikaubana (General Cargoes) – kaubad võivad olla nii pakendatud kui ka pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete
Vastuvõtu koha juures peab olema kustuti. • Õigesõlm, pikk pleiss. • RSK-65 PILET 4 • Avariisignalisatsiooni süsteemid ja seadmed laevas, nende kasutamise kord. Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid, mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab
plink Fl(2) 5 sek; erimärk okeanograafiliste tööde krundi mahapanemise rajoon (n: sõjaõppused, veealused kaablid ja torujuhtmed, puhkerajoonid): tuli kollane, värv kollane, plink Fl 5 sek. Pilet 25 1. Signaliseerimisvahendid laevas Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid, mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga.
Iseseisvalt madalikult vabastamise võtted. . Laevale mõjuvad jõud. Madalikule sattunud laevale avaldavad mõju mitmed oma iseloomult erinevad jõud. 3.1.1 Pinnase reaktsioon ehk laevakere surve pinnasele. Madalikule sattunud laev kaotab teatud määral süvist, vähendades sellega oma veeväljasurvet. Keskmise süvise Tk muutumine viib tasakaalust välja laeva massi ja teda vee peal hoidva jõu. Kui vesi ei tungi laevaruumidesse, kujutab nende jõudude tekkinud vahe laeva poolt pinnasele avaldatavat rõhku. Selle jõu suuruse leidmiseks: määrata võimalikult täpselt süvised täävidel kohe peale madalikule sattumist, arvestades varude (kütus vesi, õli jm.) kulu peale viimast täpset süvise fikseerimist (eeldatavasti toimus see enne merele minekut viimases sadamas), arvutatakse
annaabi.ee 
