kui mitu neid on ja näitab ka kogusummat. Need on olulised ja ära kaotada ei tohi. Töötajad ei tee kassas mitte mingeid operatsioone ise vaid on ATK ehk siis inimene, kellele tuleb helistada, siis ta oma peaarvutis näeb, mis on viga, logib oma arvuti kaudu sisse ja eemaldab tõrked või teeb vajaliku restardi jne. Päeva lõppedes tuleb raha lugeda ühikuliselt kokku, kogunud kupongid tuleb kirja panna aruandele (kupongid ehk siis laevaraha või nt sooduskupongid, et ostavad 150 euro eest ja saavad 10 alla või 300euro eest ja saavad 30) need tuleb arvestada kokku ja kirjutada aruandele, sest see oleks nagu raha. 800 eurot tuleb eraldi lugeda kõrvale ja siis kõik muu ühikuliselt kirja. Raporti saab välja lasta niii, et kassal on klahv dec.entr. selle all küsib arvuti kupongide kogusummat. Peale seda küsib kaardimaksete kogust ning peale seda juba erinevaid rahaühikuid, et kui palju midagi on. kui
Kõige olulisem oli kunstikogumine, millele ta pühendus enim just 1630. aastatel. Tema õukonnas tegutsesid mitmed tolle aja tunnustatud maalikunstnikud. Selline eluviis oli aga küllaltki kulukas. Samal ajal heideti talle ette, et riigi majandus olukord pole kiita. Kuningas tegi küll suhteliselt palju, et olukorda muuta: asutas uusi kaubakompaniisid, rajas asundusi ning sõlmis kaubanduslepinguid teiste riikidega. Et kroonilist rahapuudust leevendada, alustas Charles ka laevaraha kogumist, mis pidi minema laevastiku uuendamiseks. Tegelikult läks raha teistele projektidele. See maks pidi olema erakorraline, aga muutus igapäevaseks ning pälvis ägedat kriitikat, eriti endiste parlamendiliikmete seas. Inglismaa arenes küll majanduslikult ja ühiskondlikult, kuid riigijuhtimises oli siiski vigu, sest kuningavõim võis reguleerida vaid kõrgemat valitsustasandit, lokaaltasand jäi küllaltki omapead, ning riigivõlad pigem kasvasid kui vähenesid.
aastani, on see ajalukku läinud „pika parlamendina” (Long Parliament). Parlament üritas nurka surutud kuningalt välja nõuda võimalikult suuremaid järeleandmisi. Kuningal ei lubatud enam parlamenti laiali saata ning talle pandi kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada. Kuninga senised parlamendi loata sisse seatud maksud, näiteks laevaraha (ship money), kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus – Tähekoda – tuli laiali saata. Lisaks mässule Šotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle viiekümne tuhande inglase. Seepeale esitas parlament kuningale „suure remonstrantsi” (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piiras. Remonstrants nõudis kuninga militaarvõimu piiramist, valitsuse allutamist parlamendi kontrollile, aga ka
- 1628 Petition of Rights (Õiguste Petitsioon): · Kinnitas vanad, magna Chartas (suures vabaduskirjas) 1215 kinnitatud kuningavõimu piirangud: 1. Kuningal pole õigust määrata uusi makse ilma parlamendi nõusolekuta 2. Meelevaldsed vangistamised on keelatud - ,,Eleven years tyranny" (1629-40): Parlament laiali, ebaseaduslikud maksud - Nõunik Straffordi Earl leidis kaubseid teid uute maksude määramiseks (hukati 1641) 1635 Ship Money (Laevaraha) - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut, puritaanide tagakiusamine (Independentid =sõltumatud), Sotimaa prebüterlaste mäss 1638, peapiiskop William Laud (hukati 1645) - ,,Lühike parlament" (1640) Ei andnud kuningale lisaraha. - ,,Pikk parlament" (1640-53) - John Pym, puritaanide juht parlamendis. - 1641 Aasta seadus: 1.Kuningas ei tohi parlamenti laiali saata ilma parlamendi nõusolekuta. 2. Kuningas peab kutsuma parlamendi kokku vähemalt iga kolmas aasta
parlamendis kõige rikkamad inglased. Parlament üritas nurkasurutud kuningalt välja nõuda võimalikult suuremaid järeleandmisi. Kuningal ei lubatud enam parlamenti laiali saata ning talle pandi kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul parlament kokku kutsuda. Kui kuningas sellest keeldus, oli parlamendil õigus ise koguneda. Parlament võttis endale ainuõiguse riigis makse kehtestada. Kuninga senised parlamendi loata sisseseatud maksud, näiteks laevaraha (ship money) kaotati. Piirati ka kuninga võimuaparaati. Erakorraline kuningakohus Tähekoda tuli laiali saata. Lisaks mässule Sotimaal puhkes 1641. aasta sügisel Inglismaa-vastane ülestõus ka Iirimaal. Mõne nädalaga tapeti üle 50 tuhande inglase. Nüüd esitas parlament kuningale suure remonstrantsi (Grand Remonstrance), mis tema võimu veelgi piirasid. Remonstrants nõudis kuninga